Veel paar aastat tagasi oli harjumatu teha töökohtumisi Teamsis või Zoomis. Koroonapiirangud muutsid jäädavalt seda, kus me töötame, kuidas toitu tellime või üritusi külastame. Kui veel mõni aasta tagasi tundus utoopiana messi korraldamine online-keskkonnas, siis nüüd on see piirangute tõttu messikorraldajate jaoks tavaline.
Kuigi kontserdid, muusikafestivalid, suvepäevad jmt toimuvad pärast piiranguid taas traditsioonilisel viisil, siis näiteks messid ja tooteesitlused jäävad ka tulevikus suuresti virtuaalselt toimuma.
Miks virtuaalmessid on tulnud, et jääda?
Virtuaalmessidel on palju mugavuselemente, mida füüsilised üritused ei saa pakkuda ja seega korraldatakse neid edasi ka pärast piirangute lõppemist. Mitmed messi- ja üritustekorraldajad nii Eestis kui mujal maailmas on juba asunud arendama platvorme digitaalsete ürituste pidamiseks.
Eestis on lisaks meile ka Worksup platvorm, mis pakub peamiselt videoürituste ülekande ja suhtlusplatvormi elemente. Messiosa on ilmselt just nendele spetsialiseerunud platvormidel paremini lahendatud, kuigi üleilmset n-ö standardit selles sektoris tekkinud ei ole.
Nagu Teamsi ja toidukullerite puhul, on ka virtuaalmesside peamine edutegur aja kokkuhoid. Eksponentidel kulub vähem aega ja füüsilisi elemente virtuaalstendi kokkupanekuks ning külastajatega suhtlemiseks, mis tähendab ka märkimisväärset rahalist kokkuhoidu. Külastajatel on lihtsam klõpsata messi külastamiseks lahti oma arvuti, kui sõita kohale, otsida parkimiskohta jne. Nii on ka korduvkülastusi virtuaalmessidel oluliselt rohkem.
Igal digitaalsel vidinal on kitsaskohti ning ükski selline lahendus ei suuda lõpuni päriselu asendada ja selle kõiki funktsioone üle võtta. Virtuaalmessile on lihtne kohale tulla, aga ka oluliselt lihtsam sealt lahkuda. Seetõttu on inimeste tähelepanu hoidmine keerulisem kui kontaktmessil. Sellega peavad korraldajad ja eksponendid arvestama. Digitaalse ürituse formaat peab olema lühem ja fokusseeritum kui füüsilisel üritusel, et igaüks saaks soovitud info või meelelahutuse kiiremini.
Teine väljakutse seisneb selles, et virtuaalmessil ei ole võimalik päriselt näha ja katsuda esitletavaid tooteid, mis on eriti oluline tootmisettevõtete potentsiaalsetele klientidele. Õnneks on selle lahendamiseks olemas mitmeid virtuaalseid tööriistasid 3D-mudelitest virtuaalreaalsuse lahendusteni. Eesti virtuaalmessidel ei ole neid veel kasutatud, kuid teoorias saab enamikke lahendusi integreerida virtuaalmessidesse valmisliidestuste või koodi ületõstmise abil.
Virtuaalne maailm pole alati ideaalne
Tööstussektori ettevõtete jaoks kõige olulisem kitsaskoht seisneb selles, et virtuaalmessidel ei ole võimalik suhelda näost-näkku. Virtuaalmessidel vormistatakse selle pärast ka oluliselt vähem lepinguid ning tehakse vähem suuremahulisi oste.
Tööstusettevõtete ja nende klientide vaheliste suhete loomiseks ja hoidmiseks on vaja usaldust, mis virtuaalkeskkonnas, reaalse kohtumiseta ei saa kahjuks tekkida. Samas, eeltöö, kus hoitakse esimese digitaalse suhtluse kaudu ära suur ajakulu mõttetute kontaktidega suhtlemiseks, on märkimisväärne. Kohtutakse juba nendega, kelle vastu on tõsine huvi.
Paljud messikeskuste omanikud kardavad, et virtuaalürituste levikuga kaovad kontaktmessid turult ja seega ka piltlikult öeldes leib nende laualt. Oma kogemustele baseerudes olen kindel, et n-ö päris üritused ei kao kuhugi. Messide puhul on näha, et sageli annab kõige parema tulemuse hübriidüritus, mil omavahel kombineeritakse kontaktmessi ja virtuaallahendusi.
