-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus hakkavad ellu viima ühisprojekti, mille käigus kasutatakse olemasolevat põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat, et töödelda mujal kasutuks muutunud plastjäätmed ümber õliks ja gaasiks.
Tööstuslik katsetehas võiks kõige varem valmida viie aasta pärast ning ringmajanduse põhimõtteid järgides lahendada üha kasvavat plastjäätmete probleemi.
„Ringluses on väga palju erinevaid plastmasse ja nende kasutus kasvab iga aastaga. Kõiki neid plastikuid ei ole võimalik mehaaniliselt taaskasutada, lisaks kaotavad nad iga järgmise taaskasutustsükliga oma omadusi ehk neid pole võimalik lõpmatuseni uuesti ringlusesse võtta. Oma projektis keskendume ainult plastjäätmete pürolüüsile, mitte pürolüüsile koos põlevkiviga, sest soovime panustada ringmajanduse lahendusse ilma täiendava fossiilkütuse kasutuseta. Ühisprojekti tugevus seisneb selles, et töödeldakse sorteerimata ja määrdunud plastjäätmeid ning kasutamist leiavad ka need plastjäätmed, mida varem oli võimalik ainult ladestada või põletada. Tehnoloogiliselt saab plastjäätmete pürolüüsiprotsessis tahksoojuskandjana taas ringlusesse võtta põlevkiviõli tootmise käigus tekkivat tuhka või poolkoksi. Plastjäätmete õliks töötlemine ja uuesti plastitööstusesse tooraineks suunamine on oluliselt kasulikum ja keskkonnasõbralikum, võrreldes nende jäätmete põletamisega,“ selgitas VKG arendusdirektor Indrek Aarna.
„Kui projekt osutub edukaks, annab see võimaluse, et Kiviõli 100-aastane tootmiskompleks säilib ning me saame siin tootmisega jätkata ka pärast seda, kui põlevkivi töötlemine peaks lõppema,” ütles Kiviõli Keemiatööstuse juht Priit Orumaa.
Plastjäätmete töötlemiseks kohandaks VKG Petroter ja Kiviõli Keemiatööstuse TSK-500 põlevkiviõlitehastes kasutustel olevaid protsesse. Kui mujal maailmas on plastjäätmetest õli tootmiseks püsti pandud üksikuid väikseid demotehaseid, siis Aarna hindab, et põlevkiviõli tootmise kompetentsi ja tehnoloogia abil on ühisprojekti tulemusel võimalik palju kiiremini tööstusliku katsetehaseni jõuda.
Tänu arendatavale tehnoloogiale suudab tehas aastas töödelda kuni 130 000 tonni plastjäätmeid, kuid võimsusele paneb piiri plastjäätmete kättesaadavus regioonis ja nende transportimise hind. Eesti aastane plastjäätmete maht on keskmiselt üle 72 000 tonni, mis tähendab 55 kg inimese kohta.
Tänaseks on koostööpartnerite poolt tehtud mahukas eeltöö, alustatud rakendusuuringutega ning välja kuulutatud mitu rahvusvahelist hankekonkurssi testimis- ja projekteerimispartnerite leidmiseks. Projekti läbiviimist toetatakse Euroopa Regionaalarengufondi vahenditest läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 280 600 euroga. Ühisprojekt järgib ettevõtete kestliku tootmise põhimõtteid ning panustab keskkonnaalaste ja ringmajanduslike eesmärkide täitmisesse.
