Tavatarbijad ja ettevõtted seisavad kõrgete energiahindade tõttu silmitsi negatiivsete mõjudega.
Elektrihindade tõus mõjutab ühiskonda tervikuna – näiteks inflatsioonimäärasid ja riikide majanduse taastumise trajektoore. Üleilmne gaasihinna järsk tõus mõjutab oluliselt Euroopa Liidu elektritarbijaid, sealjuures ka Eesti omasid.
Maksude vähendamine
Kindlasti mõjutab energiahinna tõus majandust ja selle taastumiskiirust. Maksude, tasude ja lõivude vähendamine on kõige kiirem viis siseriiklikult elektrihinda vähendada, samas peame arvestama, et see toimib kompleksselt kogumis ehk see eeldaks üheaegselt taastuvenergia tasu väljaviimist elektriarvelt, miinimummäärade rakendamist nii aktsiisi kui ka käibemaksu osas.
Energiatõhusus
Kindlasti on hetkel antud teema paljude arvates ebasünnis, kuid ainult statistikale toetudes on meil minna veel pikk tee. Energiatõhusus vähendab energiatarbimist ja seega ka energiakulusid, kuid nõuab investeeringuid. Seda ühte energiavaesuse algpõhjust on võimalik kõrvaldada eelkõige hoonete ja seadmete energiatõhususe parandamisega.
Oleme harjunud pikaajaliselt stabiilselt madalate elektrihindadega ja see ei ole motiveerinud tegelema energiatõhususega. Kõige lihtsam näide on elektrikütte kasutamine, kuigi on kordades efektiivsemaid lahendusi. Seega peab ka riik rohkem motiveerima tarbijaid tegelema energiatõhususega.
Uued tootmisvõimsused
Rohkem taastuvenergiat toob reeglina kaasa madalamad hinnad hulgimüügiturul. Mida rohkem on turul taastuvenergia tootmisvõimsusi, seda suurem on võimalus madalamateks elektrihindadeks. Samas ei tohi me ära unustada elektrisüsteemi tervikut, varustuskindlust ja riigi energiajulgeolekut ning mõistma kompenseerimisvajaduse sisu koos välisühenduste vajalikus määras olemasoluga.
Mida rohkem on turul taastuvenergia tootmisvõimsusi, seda suurem on võimalus madalamateks elektrihindadeks.
See omakorda tähendab, et tulevane elektrisüsteem jääb tõenäoliselt oma olemuselt muutlikuks, kusjuures hinnad varieeruvad oluliselt, sõltudes turule pääsevatest tootmisvõimsustest. Sellest tulenevalt on vaja toetada ja motiveerida neid teenusepakkujaid ja tehnoloogiaid, mis suudavad seda volatiilsust tasandada. Olgu selleks siis akud, suuremahulised salvestusruumid, süsteemiteenuste pakkujad, energiakogukonnad jne.
Fikseeritud hind
Me peaksime võimaldama ka eraisikutele ehk tavatarbijatele õiguse fikseerida oma elektritarbimise kulud pikemaajaliselt ette. Praegu on see võimalus loodud ainult äritarbijale. See on andnud neile võimaluse hoida oma elektrikulud pikaajaliselt kontrolli all, 10–15 aasta vältel.
Kehtiv regulatsioon annab tavatarbijale õiguse loobuda fikseeritud lepingust 30-päeavase etteteatamistähtajaga ning ei tekita elektrimüüjatele majanduslikku põhjendatust seda neile pakkuda. Taastuvenergia pikaajalised lepingud annaksid võimaluse tavatarbijale osa saada pikaajalisest fikseeritud elektrihinnast ning motiveeriks neid oma energiatarbimist pikemalt ette planeerima ja ka energiatõhusust rakendama.
Elektrituru kujundus
EL-i elektriturg põhineb hinnakujundusmeetodil, kus kõik elektritootjad samas pakkumistsoonis on motiveeritud pakkuma oma tegelikke kulusid ja neile makstakse toodetud elektri eest sama hinda, juhul kui nende pakkumine jääb turulepääsemise hinna alla. Samas tootmistehnoloogiate kulude erinev jaotus on üks tegureid, mida peame kindlasti meeles pidama, kui kaalume praeguse turukujunduse asjakohasust kõrgete hindade olukorras.
