Ajastul, mil energia tarbimine üleilmselt muudkui suureneb, tootmisvõimsusi aga tuleb juurde visalt, on peagi käes aeg, kui igaühest meist saab elektritootja, olgu allikaks siis päike, tuul või kütuseelement. Lõuna-Eesti metsade keskele kodu rajanud Indrek Kuldkepp on selle mure enda jaoks nutikalt ära lahendanud.
Indrek Kuldkepp teenib raha oma firmas Avrame tehasemajade ehitamisega, täpsemalt öeldes ettelõigatud puitkarkassmajade valmistamisega. Need on A-Frame majad ehk A-tähe kujulised puitmajad, millel – üllatus-üllatus – pole seinu. Õigemini, seinad küll on, aga need ei paista välja, näha on vaid kolmnurkne, harjast maani ulatuv katus. Puitmaju on Kuldkepp tootnud ja müünud nüüdseks juba üle kahekümne aasta, alustas ta 1998. aastal Elvas oma isa firmas, edasi tuli juba oma ettevõtte loomine ja toodete juurutamine. A-majad on lihtsalt varasemast tegevusest välja kasvanud tootearendus.
Nagu kõik Eesti majatootjad, müüb Kuldkepp oma A-maju põhjamaadesse, aga ka Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Argentiinasse, Vahemere saartele ja viimasel ajal eriti hästi Kanadasse. Sealmail on puitarhitektuur suure au sees, et kohalikud ettevõtted ei jõua neid lihtsalt nii palju toota, kui rahvas nõuab. Isegi hind ei olevat kuigi oluline, peaasi, et maja oleks kvaliteetne ja nii on kanadalased valmis soetama endale Eestis tehtud maja isegi mõnevõrra kallima hinna eest, kui selle saaks kohapealse tootja käest.
Planeeri, teosta, naudi
Enda valmistatud kolmekordses kolmnurkses majas elav Indrek Kuldkepp on kõva downsizing-eluviisi pooldaja, mistõttu loobus ta juba eos üldise elektrivõrguga liitumise mõttest. Seda enam, et võrgufirma küsis selle eest mitukümmend tuhat eurot. Umbes sama raha eest pani ta püsti oma off grid-elektrisüsteemi, kus tal on kõik detailideni läbi mõeldud.
Ta peab mõttetuks toota päikeseelektrit ja kasutada seda siis omakorda energia tootmiseks, näiteks maja kütmiseks või kohvivee soojendamiseks. Nii pole tal ka elamises elektrilist veekeedukannu. Vee soojendamiseks ja üldse toidu valmistamiseks kasutab ta gaasipliiti, gaas tuleb propaaniballoonist.
„Ma võiksin endale lubada veekeedukannu, aga selleks, et seda regulaarselt kasutada, peaksin ma täiendama tuhande euro eest oma akupanka ühe sektsiooni võrra. Sel pole lihtsalt mõtet,” selgitab ta oma majasisest energiakasutamise korraldust. „Toota kadudega päikeseenergiat, ja kasutada seda siis veel omakorda energia tootmiseks, oleks raiskamine. Mul on maja ümber kümme hektarit metsa ja maja kütan soojaks puudega.”
Kuldkepp möönab, et selline suurest elektrivõrgust eraldatud elu-olu nõuab teistsugust mõtteviisi kõigi mugavustega linnakorteris elamisega võrreldes. Esiteks pead oma energiatarbe põhjalikult läbi mõtlema ja oma vajadused lahti mõtestama. Teiseks tuleb rõõmu leida ka sellest, kui mõnel sombusel talvepäeval paneelid ühtegi volti elektrit ei tooda, generaatorist on kütus otsas ning tuleb küünlavalgel raamatut lugeda.
Ta rõhutab, et selline elu ei tähenda tingimata mugavustest loobumist, lihtsalt tuleb rohkem ette mõelda ja arvestada asjadega, mille peale muidu ei pea mõtlema. Nii on ka temal majas soe vesi, pesumasin, nõudepesumasin, televiisor ja valgus, ta saab laadida nutiseadmete ja tööriistade akusid, aga ei maksa elektri ega vee eest mitte kellelegi mitte ühtegi senti. Vähe sellest – ühel kenal päeval võttis ta kätte, maksis kõik oma laenud ära ja on nüüd ka pangaorjusest prii.
Suurus ei tähenda mugavust
„Kui ma kunagi omale metsa maja ehitasin, siis oli see üks suur katsetus. Aga ma pidasin juba siis plaani, et kui oma maja hästi välja tuleb, siis hakkan seda ka teistele pakkuma. Üsna pea sai selgeks, et tuli väga hästi välja ja nüüd ongi nii, et ega ma midagi eriti palju muud teha oska, kui neid maju ehitada ja müüa,” räägib Indrek Kuldkepp A-majade saamisloo ühe hingetõmbega ära. „Mul on majas elamiseks pinda 75 m2. Tuba on soe ja meel on rahul.”
Maja on asi, nagu pastakas näpu vahel või prill nina peal, mõeldud selleks, et teenida inimest. Mitte vastupidi.
A-maja ehk ettelõigatud karkassmaja detailid valmistatakse tehases ja monteeritakse kokku ehitusplatsil. Kõige olulisemad konstruktsioonielemendid sellise maja puhul on sarikad, millest kõigepealt tekitatakse n-ö luukere, mille peale siis tõmmatakse tuuletõkkekangas, paigaldatakse sarikate vahele soojustusmaterjal, kanga peale lüüakse roovitus, selle peale aga tuleb juba katusekate. Sisemist viimistlust saab teha vastavalt maitsele.
„Meie inimene on mõtteviisis tihtilugu kinni dogmades. Pakud talle sajaruudust maja, tema ütleb, et mis sa jamad, õige maja algab 150 ruutmeetrist. Siis ma küsin, palju sul lapsi on. Kaks tütart, mõlemad juba ülikoolis. No siis tekib küsimus, et mida sa teed koos naisega kahekesi 150 ruutmeetri peal,” räägib Kuldkepp oma suhtlusest majasoovijatega. „Ka paari-kolme lapse puhul ei jää sada ruutu väikeseks, see on rohkem kasvatuse küsimus. Äkki tuleks hoopis mõelda, kuidas pere sees üksteisega rohkem arvestada ning omavahel paremini läbi saada.”
Ta ei taha oma arvamust kellelegi peale suruda ja ütleb, et kui kontojääk on ikka seitsmekohaline number, siis antagu minna ja ehitatagu endale kasvõi mõis. Aga noortel, alles oma elu loovatel inimestel, pole sellist pangaarvet ja kui siis tahetakse soetada pool miljonit maksev maja, et kõigile näidata, kui edukad ollakse, siis seda lähenemist peab Kuldkepp absoluutselt ebamõistlikuks.
Ei taha olla maja ori
„Sellisel otsusel on ju tagajärg – 30 aasta pikkune laenuperiood. Kui kütte saad välja lülitada, siis proovige laenuintresse välja lülitada,” nendib ta. „Mul on tuttav, kes lasi endale projekteerida hiigelsuure maja ja nüüd, kakskümmend aastat hiljem, ikka veel ehitab.”
Tema sõnul tuleb meeles pidada, et kui kahekesi tarbida viie inimese ruumi, siis tuleb ka maksta viie inimese eest.
Kuldkepi A-majadest on arhitekti abiga kõik üleliigne eemaldatud, samas on olemas kõik mugavaks eluks vajalik. Ja kogu elamine on korraldatud säästlikult. Neis pole tavalises, n-ö keskmise eestlase, keskmises majas 8–9 ruutmeetrit enda alla võtvat nn trepihalli, kus pole üldjuhul aknaid ja kuhu on ruumi täiteks asetatud paar tugitooli, millel keegi kunagi ei istu. Arvestades, et ehitushind on tänapäeval vähemalt 1500 eurot ruutmeeter, siis kulub ainuüksi sellise suhteliselt mõttetu ruumi ehitamiseks 12 000 eurot, pluss 30 aastat laenuintresse, pluss küttekulu.
„Ega inimesed ei mõista eriti sedamoodi arutleda ja rehkendada. Suur osa minu müügiedust põhinebki sellel, et ma räägin inimestega. Kes on oma veendumustes raudkindel, saadab mu jutu pipramaale, kes aga vaevub kaasa mõtlema, õpib sellist arutluskäiku hindama ja lõpuks soovibki oma maja tõesti lõpuni läbi planeerida,” räägib Kuldkepp. „Maja on asi, nagu pastakas näpu vahel või prill nina peal, mõeldud selleks, et teenida inimest. Mitte vastupidi. Oi kui palju ma näen seda, kuidas inimene teenib oma maja või muud kinnisvara. Soolaleivapidu pidada ja oma suurt uhket maja külalistele näidata on tore, aga pärast pidu jääd sa selle majaga, võetud laenude ja üüratute küttearvetega üksi. Siis ei ole enam tore.”
Maja aitab kulusid alla viia
Nii on ta veendunud, et 5000 m2 suuruse krundi iganädalane niitmine, pidev maja remontimine, laenude ja suurte arvete maksmine ei ole paratamatus, nagu paljud meist mõtlevad, vaid me ise oleme valinud endale selle.
A-majad on tegelikult taasavastatud vana – nõukogude ajal ehitati palju selliseid kämpingumaju, nn Rannapiigasid. Olid nad küll kehvasti soojustatud, aga suvisel ajal ajasid asja ära.
Tänapäeval seda muret enam pole, sest materjale on valida palju ja ka A-majad saab ehitada väga hästi soojapidavaks.
Kuldkepp kinnitab, et A-maja ehitamine tuleb sama suure põrandapinnaga n-ö tavalise maja rajamisest tuhandeid eurosid odavam – kokku saab hoida vundamendi arvelt, sest tavapärast massiivset valatud betoonvundamenti see hoone ei vaja. Kokku saab hoida ka seinte arvelt, sest välist seinapinda ei ole. Ka igasugune muu materjalikulu on väiksem, maja ise aga konstruktsiooni poolest tavapärasest märksa lihtsam. Kolmekordsel A-majal on näiteks viis külge ehk tahku, traditsioonilisel majal aga seitse tahku, mis kõik vajavad ju ehitusmaterjali.
„Kui panna näiteks telliskiviseinale puitkatus, siis on ühenduskoha soojustamine, tihendamine ja tugevdamine reeglina parasjagu keeruline töö. Kolmnurkse maja puhul on aga konstruktsioonide liidestamise lihtne, sest 360 kraadi ulatuses on kogu konstruktsioon ühesugune,“ selgitab Indrek Kuldkepp. „Mida vähem selliseid liidestamise vajadusega kohti, seda vähem tööd kokkuvõttes ehitusel on ning lõppkokkuvõttes kajastub see ka maja hinnas.“
Arendajad soovivad lihtsust
Ta usub, et klassikalisest majast A-majja ümberkoliv inimene ei pea ennast hakkama harjutama kuidagi teistmoodi elama. Maja sees ei märkagi muud erinevust, kui vaid seda, et teise korruse lagi tuleb vastavalt katuse kaldenurgale lähemale. Kuna aga valdavalt on teisel korrusel magamistoad, siis kasulikku põrandapinda kaldus seinad oluliselt ei vähenda.
Indrek Kuldkepi A-kujulistest majadest on mujal maailmas rajatud terveid külasid, aga Eesti uuselurajoonides ei soovi arendajad ja tegelikult ka kohalikud omavalitsused erisuguste lahendustega puitmaju näha. Kasutusel on lihtsa arhitektuuriga tüüpprojektid – pabereid täita lihtsam ja ehitada lihtsam ning mis peaasi, odav. „Ma jõuan ilmselt enne ära surra, kui näen esimest A-maja kusagile Harjumaale kerkimas,“ ütleb Kuldkepp, endal muie näol. „Ilmselt ei suuda kohalikud omavalitsused lihtsalt paljude erinevate projektidega maju asjaajamise mõttes menetleda ja siis ongi ju lihtsam „ei“ öelda.“
A-maja kui osa elustiilist
- Kõige tüüpilisem A-Frame maja on kahekorruseline Duo 120, milles 68,5 m2 suurune põrandapind ja mille hind on umbes 40 000 eurot.
- Maju müüakse n-ö valge karbi kujul, seal pole siseviimistlust, elektrilahendusi, veevärki, kütteseadmeid, soojustusmaterjali.
- Välismaale müüakse A-maju ka ainult jooniste ja manuaalina – klient saab 250 dollarit maksva pataka pabereid, kus peensusteni kirjas, millise materjali ta peab ostma, kust midagi ära lõikama ja millised otsad ühendama. See on nagu IKEA konstruktormööbel, ainult ilma materjalita.
- A-maja katus on hea koht, kuhu paigaldada päikesepaneele. Ideaalne selline järsk kaldenurk (60 kraadi) just ei ole (Eesti tingimustes loetakse heaks paneeli kaldenurgaks 40–45 kraadi), aga see-eest libiseb lumi sellelt ise maha ja tänu järsule kaldele toodab paneel energiat ka hommikul vara ja õhtul viimase päikesega, mil 40 kraadise nurga all asetsev paneel enam päikest kätte ei saa.
