• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Aasta insener 2024 on Siim Heering

autor: MEEDIAPILT
detsember 2024
Kategooria: Persoon
Aasta insener 2024 tiitli pälvis Eesti Lennuakadeemia nooremteadur ning ettevõtja Siim Heering.

Aasta insener 2024 tiitli pälvis Eesti Lennuakadeemia nooremteadur ning ettevõtja Siim Heering.

Eesti Inseneride Liit kuulutas välja aasta aasta insener 2024 ja aasta tehnikaüliõpilane 2024 tiitlite saajad.

Aasta inseneri tiitli pälvis Eesti Lennuakadeemia nooremteadur ning ettevõtja Siim Heering ning ja aasta tehnikaüliõpilaseks valiti TalTechi Elektroenergeetika ja mehhatroonika doktorant Daniil Valme.

Aasta insener

Tänavune aasta insener Siim Heering on mitmenda põlvkonna insener, kelle kirg tehnikamaailma vastu sai alguse juba lapsepõlves, isa kõrval mehhaanika ja mudellennundusega kokku puutudes. Tal on bakalaureusekraad Eesti Lennuakadeemia õhusõidukite ehituses ja hoolduses, magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist mehhatroonikas ning praegu täiendab ta end doktoriõppes Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis.

Sebacom

Heering töötab Eesti Lennuakadeemia simulatsiooni- ja eksperimenditehnoloogiate nooremteadur ning  juhib ta ka mitut ettevõtet, mis keskenduvad innovaatiliste mehitamata õhusõidukite arendamisele ja rakendamisele. Tema praktilised kogemused ja insenerioskused on aidanud kaasa kõrgtehnoloogiliste lahenduste loomisele nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

“Mehitamata sõidukite valdkond on täna aktuaalsem kui kunagi varem ning seotud teadus-arendustegevus ja selle rakenduslikud väljundid on kasvulavaks uuele majandusharule, ” sõnas Eesti Inseneride Liidu president Ando Leppiman. Tema sõnul annab Heeringu inseneritöö ja majanduslik mõtlemine kindlust mehitamata lennunduse õnnestumiseks Eestis.

Heering on märkimisväärselt panustanud ka valdkonna teaduse ning hariduse edendamisse, olles aktiivselt kaasatud üliõpilaste õpetamisse, mentorlusse ning teadusgruppide tegevustesse. “Ta on Insener suure algustähega,” leiab Leppiman.

Aasta tehnikaüliõpilane

Aasta tehnikaüliõpilane 2024 tiitli pälvinud Daniil Valme on noor ja ambitsioonikas insener, kelle saavutused paistavad silma nii akadeemilises kui ka praktilises maailmas. Ta lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadiga mehhatroonikas ja jätkab doktorantuuris, keskendudes hüperspektraalse pilditöötluse rakendustele mehitamata maismaasõidukite navigeerimisel. Valme on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas Bosch Future Mobility Challenge’il, kus ta juhtis meeskonna finaali ja tegutseb nüüd nende mentorina.

Valme on osalenud mitmetes innovaatilistes projektides, sealhulgas isesõitvate elektrisõidukite ja digitaalsete kaksiklahenduste arendamisel. Ta on pühendunud ka õpetamisele, olles juhendanud mitmeid magistri- ja bakalaureusetudengeid ning aidanud arendada õppeaineid, mis edendavad kaasaegset inseneriharidust. Daniil Valme ühendab oma kirge ja teadmisi, inspireerides tuleviku insenere.

“Eesti Inseneride Liidu poolt antava aasta tehnikaüliõpilase tunnustuse saajate on tänaseks paljudest saanud tippjuhid, Eesti tööstuste ja ettevõtete arengus olulist rolli mängivad tippspetsialistid,” sõnab Leppiman ning lisab, et tänavune aasta tehnikaüliõpilane Valme kuulub auga sellesse väärikasse nimekirja.

Aasta inseneri ja aasta tehnikaüliõpilase laureaadid valisid  välja Eesti Inseneride Liidu juhatus, kuhu kuulub esindajaid erinevates erialaliitudest ja ettevõtetest. Eesti Inseneride Liidu poolt tunnustatakse aasta insenere juba alates 1999. aastast ning aasta tehnikaüliõpilasi aastast 2007. Tiitlipretendente on nende aastate jooksul terve inseneeria spektri ulatuses.

Sildid: aasta inseneraasta parimadtunnustus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Aasta kaitsetööstusettevõtteks valiti HEVI Optronics

Järgmine artikkel

Tähtajad on ukse ees, aga jäätmereform vaevleb vastuolude kütkeis

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu
Puidutööstus

Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

10/03/2026
Järgmine artikkel
Jäätmereform. Iru soojuselektrijaam. Foto: Wikipedia

Tähtajad on ukse ees, aga jäätmereform vaevleb vastuolude kütkeis

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.