Tööstusheite seaduse muudatused vähendavad halduskoormust tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme 

Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele tööstusheite seaduse, riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu uuendatud tööstusheite direktiiv. Esimese praktilise sammuna väheneb pea 100 veisekasvataja halduskoormus. 

“Keskkonnakaitsega kaasnev halduskoormus peab olema tasakaalus keskkonnale tehtava kahjuga. Samuti peavad nõuded olema selged ja konkreetsed, suunama tööstust üha nutikamaid ja tõhusamaid alternatiive otsima. Just neid eesmärke eelnõuga ka taotleme,” selgitas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

Ülevõetav direktiiv rakendub järk-järguliselt 2026-2036 aastal. Esimese sammuna asendatakse veisekasvatustel kompleksloa kohustus lihtsama keskkonnaloaga. Sea- ja linnukasvatusele luuakse 2030. aastast eraldi lihtsustatud kord. See aitab vähendada nii ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust, säilitades samal ajal keskkonnakaitse nõuded. 

Järgmistes etappides tehakse komplekslubade süsteemis mitmeid tehnilisi muudatusi, et tööstuste keskkonnamõju hinnataks seniselt terviklikumalt. Lisaks saasteainete heitele õhku, vette ja pinnasesse pööratakse lubades rohkem tähelepanu sellele, kui tõhusalt kasutatakse tootmises vett, energiat ja materjale, kuidas vähendatakse jäätmeteket ning kuidas toetatakse ringmajandust ja CO₂ heite vähendamist. Selleks lisanduvad komplekslubadesse keskkonnatoime tasemed ning tugevneb keskkonnajuhtimissüsteemi roll.   

Eelnõuga lisatakse seadusesse ka uusi tegevusvaldkondi, näiteks vesiniku tootmine vee elektrolüüsi teel, akude tootmine ning metallimaakide tööstuslikus mahus kaevandamine koos kohapealse töötlemisega. Samuti täpsustatakse karistusmäärasid, sidudes raskemate rikkumiste korral vastutuse selgemalt käitaja majandusnäitajatega.  

Samal ajal on Euroopa Liidus käimas nn keskkonnaomnibussi läbirääkimised, mille eesmärk on osa tööstusheite direktiivi nõudeid veelgi lihtsustada ja vähendada halduskoormust.  

Eelnõu on kooskõlastusringil. Seejärel vaatab Kliimaministeerium tehtud ettepanekud üle, kaalub need läbi ja täiendab eelnõud. Täpsustatud eelnõu esitatakse valitsusele.