• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Aasta kaitsetööstusettevõtteks valiti HEVI Optronics

autor: Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit
detsember 2024
Kategooria: Kaitsetööstus
Aasta kaitsetööstusettevõtteks valiti HEVI Optronics. HEVI Optronicsi asutaja ja tegevjuht Kristjan Tiimus tunnustust vastu võtmas. Foto: Andres Raudjalg / EKTL

HEVI Optronicsi asutaja ja tegevjuht Kristjan Tiimus tunnustust vastu võtmas. Foto: Andres Raudjalg / EKTL

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu (EKTL) aastakonverentsil tähistati 15 aasta möödumist liidu loomisest ning anti üle aasta kaitsetööstusettevõtte tiitel, mille pälvis elektrooptiliste sensorsüsteemide arendaja ja tootja HEVI Optronics.

Tunnustati ka liidu kuut vanemat liiget ning anti üle auhind Aivar Hanniottile Kaitseliidu droonivõimekuse loomise ja arendamise eest.

Eesti kaitsevaldkonna eksperdid ning ettevõtjad kogunesid 4. detsembril EKTL-i aastakonverentsile, kus fookuses oli kaitsevõime tugevdamine läbi kaitsetööstuse arengu ja riiklikul tasandil toetuse. Viimane võimaldaks ekspertide hinnangul kaitsetööstuse muuta Eesti majanduse oluliseks osaks, üksikute toodete pakkumise kõrval arendada suurseeriatootmist ning lihtsustada ettevõtete globaalset läbimurret.

Sebacom

EKTL-i nõukogu esimehe Taavi Veskimäe sõnul on Eesti kaitsetööstust arendatud süsteemselt koostöös sektori ettevõtete ja riigiga juba 2009. aastast. Selle ajaga on kaitsetööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete arv kasvanud 10 kandist 155 peale ning nende kogukäive on tänavu juba umbes 500 miljonit eurot. „See väljakutse, mille ees me seisame, tugevdamaks Eesti ja meie liitlaste kaitsevõimet läbi kaitsetööstuse arengu, on tänasel päeval hoopis teise ulatusega võrreldes varasemaga,“ rõhutab Veskimägi, et pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas jääb senistest sammudest väheks ning vaja on hakata rakendama koalitsioonilepingus kokku lepitut. Seni pole aga riiklikul tasandil muutusi näha.

Innovaatilised lahendused HEVI Optronicsilt

Just võimalus jõuda oma toodetega rahvusvahelisele kaitsetööstusturule on üks põhjus, miks aasta kaitsetööstustiitli pälvis militaarotstarbelisi kaameraid arendav ja tootev HEVI Optronics. “HEVI Optronics on hea näide Eesti inseneride võimekusest luua kõrgtehnoloogilisi tooteid, millega on võimalik päästa elusid, võita sõda ja murda konkurentsitihedale rahvusvahelisele kaitsetööstusturule,” räägib EKTL-i tegevjuht Kalev Koidumäe. „Venemaa arutu agressioon innustab Eesti kaitsetööstusettevõtteid iga päev otsima uusi ja innovaatilisi lahendusi, mis aitaksid Ukrainal selle sõja võitmist kiirendada. Kõrgtehnoloogiliste toodete võimekus lahinguväljal annab neile kõrge lõppväärtuse, mistõttu on Eesti kaitsetööstuse eesmärk ennekõike arendada just selliseid tooteid, millega saab ühelt poolt suurendada Eesti julgeolekut, aga teisalt tuua kasu meie majandusele,“ märgib ta.

2021. aastal viie inseneri poolt asutatud HEVI Optronics arendab ja toodab gürostabiliseeritud elektrooptilisi vaatlussüsteeme ehk lihtsamalt öeldes militaarotstarbelisi kaameraid. Lisaks tavapärasele vaatlusele on nende suurim väärtus võime kinnistada sihtmärki (ingl k Target Acquisition). See lubab reaalajas määrata koordinaate ning need õiges formaadis edastada näiteks vastase pihta suurtükitule tellimiseks.

“Läbimõeldud tehnilised lahendused, sihtmärgi koordinaatide määramine ja videopildi ülikiire edastus on peamisteks põhjusteks, miks meie süsteemid on suurendatud tähelepanu all. Konkureerivaid tooteid on, kuid HEVI süsteemid on üldiselt oluliselt kergemad ning mis peamine – lihtsamini integreeritavad ehk kasutusse võetavad,” selgitab HEVI Optronicsi asutaja ja tegevjuht Kristjan Tiimus.

Ettevõtte arendus, testimine ja tootmine toimub Eestis. Kõrgtehnoloogilised sensorid ostetakse Jaapanist, USA-st, Prantsusmaalt, Šveitsist ja Lõuna-Aafrikast. Kui veel 2021. ja 2022. aastal toodeti mõni üksik prototüüp messidel näitamiseks, siis 2023. aastal müüs ettevõte juba üle 30 süsteemi, 2024. aastal üle 200 ning järgmisel aastal on kavas klientidele tarnida juba vähemalt 500 süsteemi. “95% meie toodangust jõuab üht või teist teed pidi Ukrainasse. 2025. aastal saab HEVI Optronicsi kohta lugeda mitmeid uudiseid seoses koostöö alustamisega suurte kaitsetööstusettevõtetega elektrooptiliste süsteemide tooterenduse suunal,“ lubab Tiimus.

Tunnustati panustajaid

Lisaks aasta kaitsetööstusettevõttele anti eile õhtul üle ka auhind „Avatud muutustele“, mis on mõeldud tunnustamaks inimest, kes on märkimisväärselt panustanud kaitsetööstuse arengusse. Sel aastal pälvis selle Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite koordinaator 

Aivar Hanniotti. “Aivar Hanniotti on olnud keskne eestvedaja ja innovaator drooninduse valdkonna arengus Eesti kaitsejõududes. Tema visioon ja sihikindlus on toonud kokku kaitseliitlased, kaitseväelased, insenerid ja ettevõtjad, et luua Eestile droonide arendamise ja kasutamise võimekus, mis valmistaks riiki ette võimalikuks agressiooniks,” põhjendab Koidumäe valikut.

Tunnustuse pälvisid ka kuus ettevõtet, mis on EKTL-i liikmed olnud liidu asutamise algusest –  BLRT Grupp, Telegrupp, Samelin, Viking Security, Enersense ja Estiko.

Eesti Kaitsetööstuse Liit loodi 2009. aasta veebruaris ja koondab tänaseks üle 150 ettevõtte, mis hõlmavad kõiki olulisi kaitsetööstuse valdkondi. Liidu eesmärgiks on paremate võimaluste loomine liitu kuuluvate ettevõtete kaitseotstarbeliste teenuste ja kaupade turul ning olla strateegiline partner Eesti riigile, et selle kaudu tugevdada Eesti kaitsevõimet ja panustada majanduse arengusse. 

Sildid: aasta parimadEKTLkaitsetööstustunnustus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eestis asuv ainulaadne testimiskeskus viib aastas läbi üle 300 töökindluse katse

Järgmine artikkel

Aasta insener 2024 on Siim Heering

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra
Kaitsetööstus

Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

10/03/2026
Järgmine artikkel
Aasta insener 2024 tiitli pälvis Eesti Lennuakadeemia nooremteadur ning ettevõtja Siim Heering.

Aasta insener 2024 on Siim Heering

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.