Valitsus plaanib mastaapset prügimajanduse ümberkorraldamist, mis peaks hüppeliselt suurendama jäätmete kasutamist toorainena, ent jäätmetega ühel või teisel moel tegelevad ettevõtjad leiavad, et reform püüab lõviosa tulutoovast prügiärist hoopis kohalike omavalitsuste kätte mängida.
Jäätmetega seondub rohkelt murekohti – me ei suuda neid saata ringlusse mahus, mida Euroopa Liit Eestilt ootab, meil puuduvad võimalused neid piisavalt taaskasutusse võtta, lõviosa jäätmetest liigub Iru elektrijaama põletamisse, jäätmeveos on konkurents puudulik ja mõnes piirkonnas puudub sootuks, niru on ka jäätmetekitajate motivatsioon oma prügi sortida. Samuti pole erasektor kuigi agaralt paigutanud raha jäätmetest sekundaarse tooraine või uute materjalide tootmise tehastesse. Põhjuseks suuresti just asjaolu, et põletada on neid praegu majanduslikult kõige soodsam. Probleeme on veelgi ja neile on hiljuti juhtinud tähelepanu ka konkurentsiamet.
Jäätmereformi raames soovib kliimaministeerium muu hulgas luua ka piirkondlikke jäätmehoolduskeskuseid.
Kuidas õppida ringlussevõttu?
Ilmselgelt on tegemist küsimusega, kus põrkuvad erinevad poliitilised huvid ja vaated, kuigi probleem puudutab ju otseselt kõiki ettevõtteid ning kogu elanikkonda ja vääriks seetõttu ka mingisugust poliitilist teineteisemõistmist.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu oktoobris korraldatud seminaril tõdes AS-i Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Argo Luude, et jäätmereformi läbiviimise tähe all suurendab riik hoopis bürokraatiat ja halduskoormust ning reformi põhieesmärgist, jäätmete ringlussevõtu kiirendamisest, ollakse tema hinnangul väga kaugel.
Luude näeb jäätmereformi ühe põhilise teljena kohalikele omavalitsustele (KOV) jäätmemaksu kehtestamiseks õiguse andmist. See aga suurendab bürokraatiat.
„Probleem on selles, et jäätmeid ei võeta piisavalt ringlusse ja kõik osapooled seda justkui tunnistavad. Paraku ringlussevõtuga tegeleb jäätmereform väga vähe, selles on rohkem n-ö vile puhumist kogumise korraldamise ja muu taolise ümber, aga seda, mis jäätmetest edasi saab, ei käsitleta,” räägib Isamaaliitu kuuluv Luude. „Näiteks praegu pannakse kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid, aga isegi tunnustatud spetsialistid ütlevad, et nendega pole mitte midagi peale hakata.”
Sellele oponeerib MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus juhatuse esimees, Järva vallavolikogu juhtiv reformierakondlane Rait Pihelgas, kelle sõnul jäätmereform vastupidi loob eeldused jäätmeveos suurema konkurentsi tekkimiseks.
„Jäätmereformi peaks jagama kaheks. Üks pool on see, kuidas tõsta käitlemisvõimekust. Ja teine see, kuidas koguda kokku materjalid, et neid saaks käitlejate le üle anda,” selgitab Pihelgas. „Jäätmereform näeb ette liigiti kogumist nii, et eraldi on jäätmevedu ja jäätmekäitlus ning sellega ei suurene bürokraatia ega suurene ka kulud. See ettevõtete poolne appikarje on hirmutamistaktika.”
Kes ja kuidas vahendab?
Pärnumaa saadikuna Riigikogusse valitud Andres Metsoja (Isamaa) on seda meelt, et jäätmereformi lahutamatu osa on ettevõtlussektor, sest jäätmete ringlussevõtmine jääb turuosaliste pärusmaaks ja vajab regulatsiooni.
„Ilus nimi – jäätmereform, aga selle sisu on päris keeruline üles leida,” tõdeb Metsoja. „Jätkuv probleem on ka omavalitsuste pädevuse küsimus ja ma ei ole nõus, et jäätmemajanduse pädevuse suurendamist saaks teha kuidagi ilma täiendavat ressurssi kaasamata. KOV- idel on kahtlemata oma roll jäätmemajanduses, aga ma ei usu, et näiteks arvete väljastamine jmt annaks sinna juurde mingit sisulist pädevust. Pigem suurendab see vaid halduskoormust.”
Läinud kümnendil keskkonnaministri ametit pidanud Siim Kiisler (Parempoolsed) tunnistab, et prügiküsimus on läbi ajaloo alati rohkelt kirgi tekitanud. Just Kiisleri ametisoleku ajal leppis Eesti Euroopa Liiduga kokku mitmeid jäätmemajanduse suundumusi, sh ka ringlussesuunamise osakaalu tulevikus.
„Kui toona tundusid need protsendid realistlikud, siis praegu ma olen nõus sellega, et asjad on kaua veninud ja ühe aastaga enam eesmärki ei saavuta,” räägib Kiisler. „Nii tol ajal kui ka nüüd on jäätmevaldkonna eelnõusid Riigikogus blokeeritud selle tõttu, et ei soovita anda selles valdkonnas liialt palju võimu kohalikele omavalitsustele. Ka mina kodanikuna ütlen, et mul pole KOV-i abi vaja, saan väga hästi ka ise jäätmevedajaga suheldud.”
Ta ei pea ka otstarbekaks uute nn pädevuskeskuste loomist. Pigem peaks tema hinnangul andma eraettevõtjatele kindlustunde uutesse jäätmete ümbertöötlemise tehnoloogiatesse investeerimiseks. „Ma praegu ei näe, et jäätmere- form annaks seda kindlustunnet,” tunnistab Kiisler.
Ohjad omavalitsuste kätte?
Rait Pihelgas pooldab jäätmemajanduse korraldamisel omavalitsusekeskset mudelit, mis tähendab KOV-ide hallatavat kliendihaldust, nende nõustamist, võimaluste loomist liigiti sortimiseks ja jäätmeveoteenuse korraldamist. Selleks luuakse tema sõnul nn pädevuskeskused, mis oleksid teabe vahendajad lõppkliendi, KOV-i ja jäätmeettevõtete vahel.
Argo Luude näeb omavalitsuste kätte antud jäätmemajanduses stagnatsiooni ilminguid, sest istutakse n-ö omas mullis ja pole mingit muret, sundi ega konkurentsi, et asjad suurema ringlussevõtu suunas arenema hakkaks. Tema hinnangul võiks KOV-i roll piirduda järelevalvaja ülesannetega, et jälgida lepingute olemasolu ja sihiks seatud koguste täitmist.
„Kui vedaja saaks otse kliendiga suhelda, saaks kokku leppida konkreetsed tegevused iga kliendiga eraldi,” räägib Luude. „KOV seal vahepeal on justkui pomm jala küljes – tahab kõike korraldada, aga sellest pole suuremat kasu.”
Pihelga sõnul on KOV-ide hanked tänapäeval siiski põhjalikult läbimõeldud ning nende eesmärgid on kantud suurema liigiti kogumise vaimust, samas pole omavalitsuste süü, et ärisektor pole investeerinud jäätmete ümbertöötlemisvõimekuse suurendamiseks.
Luude aga tuletab meelde, et majanduses paneb asjad paika ettevõtluse võime kasumit teenida ja kuni jäätmete põletamine või ladestamine on ringlussevõtust odavam, taaskasutus jalgu alla ei saa.
Kliimaministeerium loodab, et jäätmemajanduse muudatused jõustuvad seadusena 2025. aastal.
Kommentaar: Jäätmereform peab avama turu uutele ettevõtetele
Ülo Jaanisoo, Kliimaministeeriumi asekantsler
Jäätmereform toob meile targa ja konkurentsitiheda majanduse selles valdkonnas. Ringlusse hakkab täiendavalt minema 160 000 tonni materjali, tekkib sadu uusi töökohti ning suurendab maksutulu miljonites eurodes. Ühtlasi saavutame sellega kvaliteetsema elukeskkonna ja puhtama looduse.
Julgen öelda, et jäätmete ladestamise maht väheneb praeguselt 13%-lt alla ühe protsendi.
Avalikud pakendikonteinerid olid oma ajas õigustatud, aga nüüd me nendele tiheasustuses enam kuigi palju funktsiooni ei näe. Korteriühistule või majaomanikule saab olema üks kontakt ja kui siiani on pakendite kogumine olnud nn mugavusteenus, siis jäätmereformi rakendumisel saab see olema üks osa korraldatud jäätmeveost, mida korraldab KOV, mis peab oma hangete kaudu saavutama konkurentsitiheda turu.
Selleks tuleb praegused komplekssed hanked jagada osadeks, sest praegused turule sisenemise kõrged barjäärid praktiliselt välistavad uute ettevõtete tuleku. Uue regulatsiooniga loome eraldi uued nii veo- kui käitlusturu eeldused.
Jäätmetekitaja kulu saab koosnema kahest osast. Üks on n-ö jooksvad kulud – jäätmevedu ja -käitlus, teiseks püsikulu, mis on piiratud jooksva kulu suurusega. Püsikulu hõlmab endas jäätmehoolduse korraldust ning annab KOV-ile võimaluse parandada teenuste kvaliteeti.
Kuna praegu on jäätmete põletamine ja ka ladestamine odavam kui ringlussevõtt, siis näeb eelnõu ette ladestustasu tõusu praeguselt tasemelt 30 eurot/t tasemele 60 eurot/t. Ka jäätmete põletamisele hakkab rakenduma saastetasu 60 eurot/t.
Väljavõte 5. novembril toimunud pressikonverentsilt.
Toetuse abil loodetakse ettevõtteid innustada panustama jäätmeringlusse
- Kliimaministeerium töötas välja toetuse ringmajanduse ärimudelite edendamiseks, et arendada tooteid ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt, leida biotoorainele ringseid kasutusviise, luua jagamislahendusi ja arendada paranduskeskuseid.
- Toetust saab ka tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte.
- Investeeringuteks eraldatakse kokku 4,5 miljonit eurot. Detsembris avaneva vooru eelarve on kaks miljonit eurot ja maksimaalne toetus ühe projekti kohta on ligi 48%, sõltudes ettevõtte asukohast ja suurusest. Ühe projekti maksimaalne toetussumma on peaaegu 100 000 eurot. Taotleja saab olla äriühing, KOV või selle hallatav asutus, kohalike omavalitsuste liit, mittetulundusühing või sihtasutus. „Ringmajanduse ärimudelite toetus aitab panustada jäätmereformi elluviimisesse,” selgitab taristuminister Vladimir Svet. „Ettevõtjad saavad toetuse abil oma ärimudeleid kujundada selliselt, et tooted püsiksid kauem kasutuses, eelistataks rohkem jagamislahendusi ning jäätmed jõuaksid uuesti kasutusse.”
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru detsembris. Kliimaministeerium investeerib jäätmereformi läbiviimiseks toetusi üle saja miljoni euro, mis on pärit EL-i ühtekuuluvusfondist.
Allikas: Kliimaministeerium
