Swedbanki tänavuse tööstusuuringu tulemused näitavad, et puidutööstus on hakanud taastuma ja sektor plaanib 2025. aastaks investeeringute kasvu. Riske nähakse ebakindlas majanduskeskkonnas ja geopoliitilises arengus.
Tänavuses Swedbanki tööstusuuringus kerkib puidutööstus esile mitme positiivse näitajaga: investeeringute maht kasvab 13%, tootmismaht 7% ja müügitulu 8%.
„Iga teine ettevõtja prognoosib, et kasum võiks võrreldes eelmise aastaga absoluutnumbrites suureneda ja umbes kolmandiku ettevõtete silmis võiks see jääda eelmise aastaga samale tasemele,“ sõnas Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo. „Positiivne on seegi, et tänavu oodatakse investeeringute mahu kasvu umbes 13%, mis on Swedbanki uuringu valimi kohta ligikaudu 215 miljonit eurot. Samas tuleb tõdeda, et investeeringute tase ei ole pärast pandeemiat oluliselt tõusnud – võib öelda, et kapitali liikumine sektorisse on olnud ikkagi üpris tagasihoidlik.“
Fookuses sisemine efektiivsus
88% puidutööstuse ettevõtteid plaanib investeeringuid suunata efektiivsuse suurendamisse. „Praegu tehakse väga palju investeeringuid sisemise efektiivsuse projektidesse, mis tegelikult ei suurenda tootmismahtu või müügitulu, vaid aitavad parandada riskijuhtimist ja kasumlikkust. Peamiselt on need energeetikaga seotud projektid: toodetakse ja salvestatakse energiat, vahetatakse seadmed efektiivsemate vastu ja nii edasi,“ märkis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Uus suund: Lääne-Euroopa turud
Uuringust ilmneb ka ettevõtete huvi minna uutele turgudele. Pool vastanud ettevõtetest plaanivad laieneda nende jaoks uutele turgudele, ennekõike Saksamaale, Prantsusmaale ja Suurbritanniasse (vastavalt 24%, 24% ja 19% vastanuid). Vastanute praegused peamised sihtturud on Taani, Soome, Saksamaa, Rootsi ja Holland.
„Kui praegu on puidusektoril portfellis ka kaugemaid turgusid, siis ühelt poolt tollid ja teiselt poolt Venemaa puidu konkurents kaugematel turgudel sunnivad kasvu otsima pigem Euroopast kui väljastpoolt,“ sõnas Välja. „Näiteks Ameerika on olnud üks puidutööstuse sihtturg, viimastel aastatel isegi 3% ekspordikäibest, kuid tollidega kaasneva segaduse tõttu pole selge, mis saama hakkab. Nüüd, kus Skandinaavia on muutunud suuresti koduturuks, tuleb kasvupotentsiaali otsida üle Euroopa. Oma kohalolu tuleb tugevdada näiteks Lääne-Euroopas.“
Tööjõud on olemas, oskustest jääb vajaka
Ettevõtted prognoosivad tänavu sektoris umbes 4% palgakasvu ja 3% töötajate arvu kasvu. 53% ettevõtteid nendib, et puudu on masinaoperaatoreist, kuid värbamise muudab keeruliseks vajaliku kvalifikatsiooni ja oskuste puudumine.
Riskid: tooraine, hinnasurve ja poliitika
Kõige suuremaks riskiks hindavad puiduettevõtted toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamist (80% vastanuid) ja tooraine kättesaadavust (60% vastanuid). „Peamised riskid ei ole mullusega võrreldes muutunud,“ tõdes Mällo. „Paljud ettevõtted on rõhutanud, et riik peaks looma stabiilse ja läbipaistva majanduspoliitika, mis julgustaks tegema investeerimisotsuseid. Samuti on ettevõtjate hinnangul oluline, et riik näitaks sektorit kui nutikat, kõrgtehnoloogilist ja jätkusuutlikku tööstusharu, mis on väga oluline osa Eesti majandusest.“
„Ma arvan, et uuringust ilmnevad positiivsed numbrid väljendavad peamiselt seda, kui tugev ettevõtete baas meil praegu on. Meil on ajalooliselt tugev vundament ehitatud,“ tõdes Välja. „Aga kui me nüüd projitseerime tulevikutrende, siis näeme, et meie võimekus on võrreldes konkurentidega paigalseisus või languses, mitte kasvus. See on asi, mille pärast muret tunda.“
14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet, neist 40 on puidutööstuse ettevõtted. Valimisse jõudnud ettevõtete müügitulu on kokku 4,6 miljardit eurot ning ettevõtted pakuvad tööd ligi 21 500 inimesele.
Jooksvalt täienev info: https://blog.swedbank.ee/toostusuuring.
