Kaitsetööstuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted saavad riigilt toetust arendustegevuseks. Taotlemise tingimuseks on kohustusliku eelnõustamise läbimine, kokku on ühe projekti jaoks võimalik saada kuni kolm miljonit eurot riigi kaasrahastust.
Märtsikuu alguses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ühistegevuse tulemusel avanenud kaitsetööstuse tootearenduse toetusmeede peaks julgustama ettevõtjaid senisest rohkem investeerima arendustegevusse. Sellisesse, mille tulemusel arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud toode või teenus.
Toetusmeetme aluseks on valitsuse eelmise aasta suve hakul tehtud otsus, mille kohaselt suunatakse 200 miljoni euro ulatuses EL-i struktuurivahendeid kaitsetööstuse toetamiseks ja arendamiseks. Osa sellest läheb nüüd otseselt tootearenduseks. Oma toetusmeede on ka kaitseministeeriumil – kuni 200 000 euroga toetatakse alustavaid kaitsetööstuse ettevõtteid turule sisenemisel.
Riiklikult on ettevõtete tootearendustegevust toetatud aastast 2019, rakendusuuringute läbiviimise toetamine EIS-i kaudu sai alguse 2022. aastal, kusjuures varasemate toetuse saajate ja nende abil uute tehnoloogiate juurutajate seas on ka mitmeid kaitsetööstuse valdkonda liigituvaid ettevõtteid, näiteks Milrem Robotics, Textek Printer, Threod Systems, KrattWorks, Frankenburg Technologies. Kõik need on valdavalt ekspordile orienteeritud ettevõtted, üldse müüakse 2/3 Eesti kaitsetööstuse sektori toodangust piiri taha.
MKM-ist märgitakse, et jutuks oleva kaitsetööstuse toetuse eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning suurendada ettevõtete innovatsioonivõimekust. Toetusmeetme maht on 24 miljonit, toetuse summa ühe projekti kohta jääb vahemikku 250 000–3 miljonit eurot.
Toetatakse rakendusuuringuid, tootearendust, teostatavusuuringuid ning arendustegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist. Riigi siht on aidata ideed turuküpseks tooteks või teenuseks, mis suudavad rahvusvahelisel turul konkureerida. Antud toetus ei ole mõeldud investeeringuteks, et rajada tehas, hankida tehnoloogia ja seadmed, ehitada vajalik taristu vmt.
Toetus annab tõuke kogu ettevõtte arenguks
MKM-i arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus märgib, et juba on ettevõtted nõustamisel käinud ning ka projekte järjepanu laekub.
„Kaitsetööstuse sektorisse on viimasel ajal palju ettevõtteid lisandunud ja kogu see valdkond areneb praegu väga kiiresti. Võitja on see, kes suudab kõige kiiremini uuendustele reageerida,“ iseloomustab Vahtrus olukorda kaitsetööstuse sektoris. „Kiirelt muutuva keskkonnaga kohanemiseks on vajalik oma tootearendustsüklid sujuvalt ja tõrgeteta läbi viia ja selleks see toetus mõeldud ongi. Eelkõige on toetus suunatud ettevõtetele, kes juba tegutsevad, kel on oma toode või teenus olemas ning kes soovivad sellega järgmisele tasemele jõuda, seda arendada või täiustada.“
Ja kuna tegemist on uute toodete väljatöötamise või olemasolevate arendamisega, on üsna tõenäoline, et sellega kaasneb ka tehnoloogiate ja prototüüpide loomine, millega kaasneb ka intellektuaalomandi kaitsmise või leiutiste patenteerimise vajadus. Just kaitsetööstuses on see eriti tundlik teema. Pole otseselt kohustus oma leiutist patenteerida, aga ka nende tegevuste läbiviimiseks saab kõnealust toetust kasutada.
Vahtrus märgib, et seniste analüüside põhjal võib potentsiaalselt toetuse saajaks kvalifitseeruvaid ettevõtteid olla Eestis 50–80, praeguseks on n-ö aktiivset huvi üles näidanud juba üle 40 firma.
Kaitsetööstuse valdkonnas tegevust alustavatel ettevõtetel on tema hinnangul vägagi reaalne võimalus kiiret ja kõrget lendu tehes jõuda gasellfirmade seltskonda. Gaselliks loetakse teadupärast sellist ettevõtet, mis suudab kolme aasta jooksul kasvatada müügitulu ja kasumit rohkem kui 50%, on loonud selle aja jooksul uusi töökohti ning kannavad endas kiiresti areneva ettevõtte olulisi omadusi – paindlikkus, kiirus, julgus. Vaid alla 1% Eesti ettevõtetest on gasellid.
„Toetuse eesmärk ongi muu hulgas kasvatada kaitsetööstuse valdkonna ettevõtteid. Projektide mõju hinnatakse kahes etapis. Esmalt projektiplaani, milles peaks kirjeldatud olema toote või teenuse tulevikupotentsiaal – käive, töötajate arv, omapoolsed investeeringud, kliendibaas jmt. Plaan peab olema realistlik ja eeldame, et saavutatav lisandväärtus oleks kindlasti kõrgem Eesti keskmisest,“ kirjeldab Mikk Vahtrus. „Projekti lõpuks peab valmima toote või teenuse prototüüp, mis olenevalt asjaoludest võiks jõuda paari-kolme aasta jooksul valmis kujul turule. Seega toetuse mõju järelhindamise teine etapp võiks toimuda mõned aastad pärast projekti lõppu. Siis saab juba hinnata, kuidas prognoosid täitusid.“
Tingimused on konkreetsed, aga mitte ahistavad
Suurem osa praegustest Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ettevõtetest on koondunud tõmbekeskuste lähedusse, Harju- ja Tartumaale, aga umbes 40% tegutseb ka mujal. Seega võiks sektori arendamisel olla positiivne mõju ka regionaalpoliitilises vaates.
Ei ole ühtset definitsiooni, milline tegevus liigitub otseselt kaitse- või militaarvaldkonna alla, sest rohkelt on ka lisa- ja kõrvaltegevusi, mis seda toetavad. Ka EMTAK-koodid ei määratle seda detailselt. Sellepärast on MKM koos kaitseministeeriumiga liigitanud tegevusvaldkonnad, mis on kaitseväe ja -võime jaoks olulised. Neid valdkondi on kümme – alates droonitehnoloogiast, lõpetades küberturvalisuse ja sõdurivarustusega. Kui loomingulised on ettevõtjad taotluste esitamisel, selgub siis, kui ekspertkomisjon hakkab nende sisu hindama. Kusjuures projekti ärilise potentsiaali kõrval hinnatakse ka seda, kas taotlus vastab vähemalt ühele nendest kümnest kriteeriumist.
Oodatud on ka ettevõtete grupi poolt esitatud taotlused
Komisjoni kuuluvad lisaks valitsusasutuste ametnikele ja EIS-i töötajatele ka n-ö väliseksperdid, näiteks kaitseväe akadeemiast ja mujalt.
Toetuse tingimused ei välista loodud tooteid või teenuseid kasutada militaareesmärkide kõrval ka tsiviilotstarbeliselt, pigem on see boonus, mis taotlusele kaalu lisab. Samuti ei välistata ettevõtete grupi poolt koostatud projektitaotlusi.
„Praegu on meil globaalselt küll väga keeruline olukord, ent ettevõtted mõtlevad ka tulevikule ja niikuinii on neil tarvis konkurentsis püsimiseks vaja toota keerukamaid, suurema lisandväärtusega tooteid, et turul eristuda ning nende eest oleks ka võimalik rohkem raha küsida. Loodetavasti sünnib ka selle toetuse viljana meie ettevõtetesse palju uut insenertehnilist teadmist, mida arenguks ära kasutada,“ arutleb Mikk Vahtrus. „Kui kasvavad kaitsetööstuse ettevõtted, siis nendest võivad omakorda välja kasvada teised ettevõtted, kus saab edukalt rakendada kaitsetööstuse sektoris omandatud teadmisi.“
Eelnõustamine väldib tühja töö tegemist
Eelnõustamise mõte seisneb selles, et saada ülevaade ettevõtte senisest tegevusest, ambitsioonidest ja toetuse kriteeriumitele klassifitseerumise potentsiaalist. Ennekõike on see kasulik ettevõttele, et ei nähtaks võib-olla mitu kuud vaeva projekti koostamisega, mis hiljem osutub juba oma põhiolemuselt tingimustele mittevastavaks.
„Loodame nendelt nõustamistelt saada ülevaate, kas koostatav projekti- ja arendusplaan on asjakohane,“ selgitab Vahtrus. „Nõustamisi viivad läbi EIS-i valdkondlikud spetsialistid, kes on pädevad andma ettevõtjatele sisulist nõu, millele projektis keskenduda ja kuidas panna kokku võimalikult eesmärgipärane taotlus.“
Taotlusi saab esitada seni, kuni meetme eelarvesumma täitub positiivsete otsustega. Vahtrus ei oska täpselt prognoosida, kaua selleks aega kulub. Kuna protsess ei käi väga kiiresti, sest praegu valmistavad firmad alles oma projekte ette, siis eeldab ta, et kulub vähemalt pool aastat, et taotlemisest huvitatud ettevõtted jõuaksid läbida eelnõustamise ning esimesed toetuse määramise otsused saaksid tehtud. „Kui meede on edukas, võib sinna lisanduda ka täiendavaid vahendeid,“ lisab ta.
Kaitsetööstuse investeeringutoetus
- Toetusega julgustab riik Eesti ettevõtjaid investeerima arendustegevusse, mille tulemusena sünnib rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud toode või teenus.
- Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine.
- Taotletav toetuse summa on 250 000 kuni 3 000 000 eurot.
- Omafinantsering 20–80%.
- Tegevused, mida toetatakse:
- droonitehnoloogiate lahendused, kuluefektiivsed droonide tootmistehnoloogiad;
- linnakupõhised elektroonilise sõjapidamise kaitselahendused;
- lahingsüsteemide arendused;
- üksuste olukorrateadlikkust tõstvad lahendused;
- lõhkeainete ning -materjalide, laske- ja lahingumoona tootmise arendamine;
- pettevahendid, imitatsioonivahendid, elektroonilised peibutusvahendid;
- taktikaline toidumoon ja sõdurivarustus, sh meditsiin;
- siseturvalisuse lahendused;
- mehitamata sõidukid;
- küberturvalisus ja tarkvara, näiteks simulatsioonikeskkonnad, side.
- Toetusmeetme eelarve on 24 miljonit eurot.
- Toetust saab vastava rakendusuuringu läbiviimiseks, tootearenduseks, teostatavusuuringu läbiviimiseks või intellektuaalomandi esmakaitse saamiseks. Kõigi nende alajaotuste jaoks kehtivad eraldi toetuse ja omafinantseeringu osakaalu kriteeriumid.
- Nii selle, kui teiste perioodi 2021–2027 EL-i struktuuritoetuste täpsed tingimused, õigusaktid ja juhendid on saadaval EIS-i veebilehel.
Allikas: MKM, EIS
