Metsamaterjali veostest alguse saanud e-veoseleht jõuab transpordivaldkonnas üha laiema ringi vedajateni, nüüd tuli appi ka riik, makstes ettevõtetele süsteemiga liidestamise jaoks toetust.
Kuna ELVIS-e liidestamine maksab, lasi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2024. aastal käiku e-veoselehe andmevahetusega liidestamise toetusmeetme, mida hakkas välja andma Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Ühele ettevõttele antava toetuse maksimaalne summa oli 15 000 eurot, omafinantseering pidi olema 10% ning kokku moodustas meetme eelarve 4,7 miljonit eurot.
Toetuse saamiseks esitati 418 taotlust, nendest 320 rahuldati enne meetme summa täitumist, kusjuures huvi oli suur, sest taotlustega ületati eelarve 1,17 miljoni euro võrra.
E-veoselehe laialdasem kasutamine sai alguse eelmise kümnendi alguses, mil Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) lõi elektroonilise platvormi, millele hakati ehitama e-veoselehe infosüsteemi, mis õige pea sai nimeks ELVIS. Puiduvedu oli ka esimene transpordivaldkond, kus e-veoseleht kohustuslikuks muutus.
Näiteks RMK läks juba 2012. aastal täielikult üle e-veoselehele, sama aasta lõpuks oli infosüsteemi kasutamise lepingu sõlminud üle 120 ettevõtte. Juba varem oli puidukontsern Stora Enso liitnud ELVIS-e esimesena Eestis oma ettevõttesisese majandustarkvaraga. Siit sai alguse e-veoselehe võidukäik, sest saadi aru – elektrooniline veoseleht muudab andmete edastamise täpsemaks ja kõik ahelas tehtavad tegevused kiiremaks, kui paberveoselehe puhul see eales võimalik olnuks. Ja tänu asjaajamise operatiivsusele jõuab ka kaubakoorem lõppkokkuvõttes kiiremini sihtkohta.
E-veoselehe süsteem areneb pidevalt edasi
Nüüdseks on loodud täiendavalt e-veoselehe registri (EVR) infosüsteem, mis koondab ühte kokku erinevates tarkvarades koostatud e-veoselehed. See on samuti EMPL-i algatus ja EVR-i ka haldab EMPL. Metsamaterjali vedude puhul haakuvad e-veoselehega mitmed raietöödel ja puiduvarumisel kasutatavad tarkvarad (Deskis Langihaldus, Timbertrade, Loadmon jt). Nii ühendab ELVIS omavahel puidumüüja, vedaja ning ostja ühtses infosüsteemis.
Pärast edukat rakendamist puidusektoris hakati sama süsteemi kasutama ka teistes transpordivaldkondades, sest põhimõtted on ülekantavad, lihtsalt puidu asemel on muu kaup.
ELVIS-e infosüsteem võimaldab veose transporditellimuste elektroonilist esitamist kauba lähetajalt transpordifirmale, e-veoselehtede täitmist autojuhtide poolt ning vastuvõetud koguste lisamist veose saaja juures. Lisaks saavad aktiivses veos olevate koormate veoselehti reaalajas kontrollida politseinikud, tollitöötajad, keskkonnainspektorid ja maksuametnikud.
E-veoselehest on abi ennekõike transpordile spetsialiseerunud firmadel ja suurte kaubakoguste saatjatel, ladustajatel ja tellijatel. Aastas koorma küttepuid telliva eraisiku jaoks ei oma see suuremat tähtsust. Siiski kasutatakse suurel osal veoliikidest tänaseni veel pabersaatelehti, mida tuleb vormistada suisa mitmes eksemplaris. Tavaliselt jäetakse üks koopia saatjale, üks vedajale ja üks saajale.
Kõikidele osapooltele on paberil saateleht käes alles siis, kui vedu tehtud, lisaks tuleb veofirmal see autojuhilt kätte saada. Suure tõenäosusega läheb aeg-ajalt mõni leht kaduma ja kui siis omavahel hakatakse numbreid kokku lööma, tekivad erinevused, need omakorda põhjustavad vaidlusi. Lisaks tuleb pabersaatelehtede andmed niikuinii vähemalt üks kord arvutisse sisestada. Kõik see kokku on paras närvi- ja ajakulu, rääkimata paberi raiskamisest.
E-veoseleht need probleemid lahendab, sest kõik osapooled näevad reaalajas veebis olevaid andmeid, st juba enne veose saabumist teab saaja, et selline veos on tema poole teel ja millal see temani jõuab. See protsess on teatud mõttes võrreldav e-poest kulleri kaudu kauba ostmisega – tellija saab veebis oma paki liikumist jälgida, sest pakk saab igas logistikasõlmes n-ö märgi külge.
Liidestamiseks saavad ettevõtted toetust
Üks toetuse saajatest oli AS Tartu Mill, mis e-veoselehe juurutas küll juba paari aasta eest, ent nüüd soovib toetuse najal veel käesoleval aastal oma logistikaahela täielikult digitaliseerida.
Ettevõtte logistikajuht Erko Vaher märgib, et kõigepealt seati e-veoselehe kasutamise nõue sisse viljavedude puhul, mida Tartu Mill ostab teenusena ligemale 80% ulatuses sisse. Nüüd soovitakse digitaliseerida ka kogu jahuvedude transpordiahel, sest just jahu vedamine on Tartu Milli jaoks kõige vastutusrikkam transpordiartikkel, mille juures nõuded on ranged ja vedaja vastutus suur. Nii ongi spetsiaalsete autodega teostatav lahtise jahu vedu kujunenud ettevõtte kaubamärgiks.
„Soovime digitaliseerida kogu oma logistika ja oleksime seda kindlasti teinud ka siis, kui riik poleks selleks eraldi toetust andnud. Aga muidugi hästi, et andis, nüüd on see justkui boonuseks,” ütleb Vaher.
Transpordi osakaal ettevõtte tegevuses on kaunis suur, sest sisuliselt teeme ise kogu tooraine sisse- ja väljaveo. Muidu ei saaks me efektiivselt toota, kui kogu see logistikaahel poleks meie enda kontrolli all.”
Kogu logistika info tuleb peopeale kokku
Ta selgitab, et jahuveol ei saa kvaliteedis järeleandmisi teha ning sellepärast korraldab kogu jahutranspordi ettevõte ise oma tehnikapargiga, sest vaid nii saadakse olla kindlad, et kõik on kontrollitud ja nõutaval tasemel. Lisaks oleks teenuse sisseostmine mõnevõrra kallim. Küll aga kasutatakse tellitud vedusid näiteks pakendatud kauba transportimisel, isegi kuni 95% ulatuses.
Boonuseks operatiivsus ja parem ülevaade
Olgu nii või teisiti, igal juhul on kogu transpordi sujuva korraldamise tähtis eeldus ülevaate omamine toimuvast. Erko Vaher kinnitab, et e-veoselehe kasutuselevõtt selle ülevaate andis ja enam ei pea paberites näpuga järge vedama, milline kaup kusagil laaditi, kes vedas, mis ajal vedu toimus, milline oli marsruut, kes ja millal vastu võttis jmt. Kogu see muutus andis kasvõi tema enda tööajas olulise kokkuhoiu.
„Ma hindan, et 20% tööajast võimaldab e-veoselehe kasutamine kindlasti säästa. Muidu pidi ju iga paberit eraldi kontrollima. Praegu tuleb teha internetis mõned klõpsud ja veoseleht konkreetsele koormale on loodud ning kogu info on mul peo peal,” iseloomustab ta töö iseloomu lihtsamaks muutumist. „Kõik osapooled näevad seda kohe, põllumehel on ülevaade olemas, millal auto tuleb jne. Lisaks on käepäraselt olemas veoselehtede ajalugu jmt. Iga paberiga tegeledes, eriti viljavarumise ajal, kui koormaid liigub metsikutes kogustes, läksin mina piltlikult öeldes hulluks, läksid raamatupidajad hulluks ja kõigele vaatamata tuli ikkagi ette segadust.”
Positiivse poole pealt toob Vaher esile ka asjaolu, et nutiseadmes olev ELVIS-e äpp on kasutusvalmis alati, ükskõik kus kohas logistik viibib. See lisab operatiivsust klientide ja tarnijatega suhtlemisel. Lisaks muidugi vähenes ka paberikulu.
Nüüd soovib Tartu Mill e-veoselehe infosüsteemiga edasi liikuda, et kogu transpordi- ja logistikaalane reaalajas info, aga ka ajalugu oleks pilves pidevalt saadaval ja kui on tarvis vaadata mõnda vana veost, ei pea minema arhiivi seda paberit otsima.
Kasu ilmneb eelkõige mahukate veoste juures
Positiivseid näiteid e-veoselehe rakendamisest on veel rohkesti. Olgu siin mõned neist välja toodud.
Näiteks põllumajandusettevõtte Scandagra kaudu liikus 2025. aasta teises pooles ligi 15 000 e-veoselehte. Nädalas teeb Scandagra kõrghooajal 2000–2500 veoselehte. Kui nendega tegeleda digitaalses keskkonnas, tähendab see juba märkimisväärset ajakokkuhoidu.
Seega isegi 10–15 sekundit kokkuhoidu veose kohta annab kokku 5,5–10,5 töötundi nädalas. Täiendava automatiseerimisega võib ajavõit kasvada kuni 17–42 töötunnini nädalas. Samuti on vähenenud käsitsi sisestusest tulenevad vead, mis varem mõjutasid nii arvestust kui ka koostööd partneritega.
Hakkpuidu tootja ja müüja PK Oliver transpordib igal aastal ligikaudu 500 000 m³ hakkpuitu katlamajadele ja koostootmisjaamadele Eestis ja Lätis. Ainuüksi e-veoselehti täidetakse üle 16 000 aastas. Selleks, et nii suure mahuga logistikat efektiivsemalt korraldada, otsustas PK Oliver 2020. aastal loobuda pabersaatelehtest ja viia kogu töö üle täisdigitaalse e-veoselehe platvormile.
Nüüd loetleb ettevõte saadud kasu: ajakulu raportite kontrolliks langes 32 tunnilt neljale, kõik veoselehed liiguvad automaatselt ja paberit pole vaja, veosed vastavad 52-tonniste raskeveoste regulatsioonidele ning kliendid ja partnerid saavad reaalajas ülevaate ilma ooteridade ja e-kirjadeta.
Ragn-Sells kasutas e-veoselehte pilootprojekti raames Raadi lennuvälja puhastamisel vanarehvidest. Selle, 2020. aastal läbi viidud töö raames transportis Ragn-Sells vanalt Raadi lennuväljalt 13 135 tonni rehve. See tähendas tohutut hulka vedusid ja suhtlust erinevate partneritega.
Nüüd märgitakse ettevõttest, et e-veoselehe kasutamine sellistes erakordsetes oludes õigustas end igati, sest töö sai tehtud kiiresti ja sujuvalt. Ettevõte hindas, et isegi nii hästi, et 2021. aastal läks Ragn-Sells täielikult e-veoselehele üle.
E-veoseleht ja ELVIS
- E-veoseleht loodi aastatel 2008–2011 transpordisektori paberimajanduse digitaliseerimiseks.
- ELVIS – elektroonilise veoselehe infosüsteem.
- E-veoselehe saab vormistada otse ELVIS-e veebilehel www.veoseleht.ee.
- Alguse sai e-veoselehe süsteem metsamaterjali vedudelt, kui kohustuslikuks muutus iga metsamaterjali transpordi kohta veoselehe loomine.
- Kuna veoselehtede maht üha kasvas, hakati käesoleva kümnendi alguses arendama uut, senisest võimekamat ja täiustatud lahendustega e-veoselehe registrit (EVR).
- Aastas luuakse ligemale pool miljonit e-veoselehte.
- Alternatiivne ja tunnustatud e-veoselehe rakendus ELVIS-e kõrval on peaasjalikult ehitusmaterjali vedudele orienteeritud Waybiller.
- Järjest rohkem tellijaid nõuab transpordifirmalt e-veoselehte, näiteks juba tavapärane on see suuremahuliste riigihangete puhul.
Allikas: EMPL, AS AgileWorks
