• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Kosmosesse pürgiv äriprojekt elavdab ka muud tööstust

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
detsember 2024
Kategooria: Ettevõte, TööstusEST detsember 2024
Eesti firmad OÜ Spaceit ja OÜ Golbriak Space lasevad 2026. aastal Maa orbiidile oma esimese äriotstarbelise tehiskaaslase. Eesti esimese ärilistel alustel loodava satelliidi prototüüp. Foto: Spaceit

Eesti esimese ärilistel alustel loodava satelliidi prototüüp. Foto: Spaceit

Elektroonikasektori ettevõtted vaatavad lootusrikkalt uute väljakutsete poole, mis seonduvad kaitse- ja kosmosetööstuse arenguga ning just sealtkandist tuleva järjest suureneva tellimuste arvuga. Nüüd panustavad sellesse ka Eesti firmad, asudes välja töötama kommertssatelliiti.

Selleni jõudmiseks sõlmisid Eesti ettevõtted OÜ Spaceit ja OÜ Golbriak Space koos ungarlaste C3S LLC-ga lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Leping näeb ette, et Eesti esimene kommertssatelliit saadetakse orbiidile OPS-SAT ORIOLE missiooniga, mille fookuses on optiline side, maa kaugseire termokaameraga ning kiire andmevahetus maa ja kosmose vahel.

Abiks kogu sektori ettevõtetele

Kokkuleppe kohaselt ehitab Ungari ettevõte C3S satelliidi platvormi, Spaceit vastutab tarkvara ja satelliidi juhtimise eest ning Golbriak Space tarnib optilise side ja termokaamera. Satelliiti arendatakse ESA strateegilise optiliste ja kvantkommunikatsioonide programmi ScyLight raames. Eeldatav lend kosmosesse on planeeritud 2026. aasta algusesse.

Sebacom

Euroopa Kosmoseagentuuri ScyLight programmi juht Harald Hauschildt tunnistab, et tegemist on väga olulise sammuga.

„Kommertslikult konkurentsivõimelise ökosüsteemi arendamine on Euroopa kosmosealaste teadmiste ja võimekuste edendamisel ülioluline,” märgib Hauschildt. „ESA on uhke, et saab olla olulises rollis sellise ökosüsteemi loomisel Eestis.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias peab lepingut heaks näiteks ESA projektide positiivsest mõjust Eesti firmadele: „ORIOLE projekt näitab, kuidas ESA programmid hoogustavad Eesti süvatehnoloogia ettevõtete kasvu ja aitavad koos partneritega Euroopas arendada kõrgema lisandväärtusega teenuseid. Meie ettevõtted on kasvanud oma nišis rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks tegijateks.”

See areng tõstab tema hinnangul Eesti positsiooni süvatehnoloogia valdkonnas ning nii pakub kosmosetehnoloogia ka laiemalt vaadates meie majandusele unikaalset ja pikaajalist kasvuvõimalust. Ta lisab, et seni on iga kosmoseprogrammi investeeritud euro toonud meie majandusele tagasi ligi neli eurot.

Kosmoseäri saab hoogu juurde

OPS-SAT ORIOLE eestvedaja ja Spaceiti tegevjuhi Silver Lodi sõnul võimaldavad kosmosesse viidavad tehnoloogiad tulevikus kiiremalt reageerida puhkevate katastroofide või isegi riigikaitseliste, teinekord kriitiliseks kiskuvate suhete puhul.

„Spaceiti vaatest on tegemist meie satelliidi juhtimistarkvara rakendamisega missioonil, mille eesmärk on kiire andmevahetus kosmose ja maa vahel,” kirjeldab Lodi. „See on oluline operatiivsete otsuste langetamisel.“

Kasutatavad kaamerad on välja töötatud kaitseministeeriumi arendustoetust kasutades ning neid on edukalt testitud droonidel.

ESA-ga sõlmitud leping võimaldab konsortsiumi osapooltel testida kosmoses eri tehnoloogiaid, seal läbi viia eksperimente ja selle tulemusel müüa maa kaugseireandmeid, et tõsta turvalisust ning parandada teenuste kvaliteeti.

Eestist on kosmosesse jõudnud kolm tudengisatelliiti – ESTCube-1, Koit ja Hämarik. ESTCube-2 mullu küll startis Maalt, ent ettenähtud orbiidile ei jõudnud.

Sildid: elektroonikatööstusettevõtekosmosetööstus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Alustame teekonda kliimaeesmärkide lõpp-punkti aastal 2050

Järgmine artikkel

Elektroonikatööstus tunnetab raskusi, aga suudab keerulise aja üle elada

Seotud artiklid

Incap jätkas investeerimist tehnoloogiasse, tootmisvõimekusse ja oma üksuste pikaajalise konkurentsivõime tõstmisesse. Foto: Incap
Elektroonika

Elektroonikaettevõtte Incap 2025. aasta käive ulatus 214,6 miljoni euroni

26/02/2026
Alwark Group ostis Eestis tegutseva tõstukite ja laotehnika müügi, rendi ja hooldusega tegeleva ettevõtte Willenbrock Baltic. Pildil Willenbrock Baltic hoone. Foto: Olev Mihkelmaa
Ettevõte

Rahvusvaheline tehnika- ja tööstuslahenduste kontsern laieneb Eesti turule

11/02/2026
Mida aeg edasi, seda nutikamaks muutuvad tehisaru toega rünnakud. Foto: Shutterstock
IT

Tehisaru toel rünnati ettevõtteid mullu üle miljardi korra

06/02/2026
Esimesed tööülesanded täitis vastne kõrglõikur Tartumaa lumises metsas. Foto: Martin Riispere
Ettevõte

Kõrglõikur liinikoridoride hooldamiseks

06/02/2026
Järgmine artikkel
Elektroonikaettevõtte Incap president Otto Pukk (vasakul) ja In4ma analüütikaguru Dieter G. Weiss on üleilmse turu praegusele ettearvamatusele vaatamata optimistli- kult meelestatud. Foto: Peeter Sirge

Elektroonikatööstus tunnetab raskusi, aga suudab keerulise aja üle elada

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.