Eesti kaitsetööstus liigub jõudsalt 2030. aastaks seatud 2-miljardilise käibeeesmärgi suunas ning on saamas oluliseks majanduse veduriks. Tööstuse, aga ka kohaliku kaitsevõime suurendamise jaoks järgmine oluline samm on tootmise lokaliseerimise seadustamine ning senisest veelgi aktiivsem koostöö kaitseväega toodete testimisel.
Eesti kaitsetööstuse käive kasvas 2025. aastal 730 miljoni euroni, millest eksport moodustas 450 miljonit eurot, selgus Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu üldkoosolekul. Võrdluseks oli sektori käive tunamullu 503 miljonit, millest eksport moodustas 313 miljonit. Tänavu on liidu liikmete arv kasvanud 198 pealt juba 230-ni.
2030. aastaks on seadnud EKTL eesmärgi kasvatada käive kahe miljardi euroni, millest 70% moodustaks eksport. EKTL-i nõukogu esimehe Taavi Veskimägi sõnul ei ole tegemist sugugi ambitsioonika eesmärgiga, sest juba tänavu võiks käive kasvada miljardi euroni. Selle eelduseks on ka jätkuv koostöö kaitseväega toodete testimisel ning tootmise lokaliseerimise seadustamine, millega liit juba jõudsalt tegeleb. Samuti on olulisel kohal Ukraina toetamine ning sealsel lahinguväljal toodete arendamiseks vajaliku kogemuse hankimine.
„Ukraina on jätkuvalt oluline koht, kus saab oma tooteid testida. Sama oluline on aga ka koostöö Eesti kaitseväega, mis on pärast tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse loomist märkimisväärselt paranenud. Samas on ettevõtete jaoks oluline, et testimise kiirus paraneks,“ märkis Veskimägi.
Oluline on tootmise lokaliseerimine
Eesti kaitsevõime suurendamiseks on vajalik kirjutada seadusandlusesse toodete kohapeal tootmise kohustus, mis oleks aluseks ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kaitsevõimete hankimisel.
Tootmise lokaliseerimine on Veskimäe sõnul fookuses ka mujal maailmas. Põhjuseks eelkõige kohaliku kaitsevõime suurendamine, aga ka tõsiasi, et koduturu referents on vajalik läbilöögiks rahvusvahelisel turul.
„Kui me ei suurenda Eesti toodete osakaalu riigi poolt hangitavate kaitse- ja sisejulgeolekuvõimete osas ja ei suuna siia tulevaid ettevõtteid enam partnerlusele siinsete firmadega, on keeruline midagi ära teha ka rahvusvahelisel turul,“ rääkis Veskimägi.
Nende probleemide lahendamine aitaks tema hinnangul sektoril tervikuna kasvada. Kuigi palju on edukaid ettevõtteid, on sama palju ka neid, kel just nimetatud põhjustel ei õnnestu ka tänases soodsas turuolukorras kasvada.
Üldkoosolekul ettekandega esinenud RKIK-i peadirektor Elmar Vaher selgitas, et kui seni tuli hankeotsuseid teha peamiselt madalaima hinna alusel, soovitakse edaspidi seda lähenemist muuta. „Kaitsevägi ei saa kvaliteetseid lahendusi, kui lähtume hangetes vaid odavaimast hinnast. Nii on mõistlik hankepakkumiste hindamisel arvestada lisaks hinnale ka teisi olulisi tegureid, näiteks tarneaega ning ettevõtte võimekust toota tellitut kohapeal,“ selgitas ta. Viimase jaoks on aga vaja muuta seadusandlust, sest praegu puuduvad õiguslikud alused lokaliseerimisnõuete kehtestamiseks.
Lisaks märkis Vaher, et hangete läbiviimisel tuleb aina enam arvestada ka tehnoloogia kiire arenguga. „Nii mõnelgi juhul on tänane tehnoloogia homme juba vana. Seega peame lisaks olemasolevale lahendusele kohe hankima ka selle võimalikku arengupotentsiaali ehk võimekust, mis aitaks meil sõja võita pikemas plaanis,“ märkis ta.
Peaminister Kristen Michal kinnitas üldkoosolekul, et kaitsevaldkonnas on riigi ja erasektori koostöö viimaste aastate parimal tasemel. „Loodud on tulevikuväejuhatus, suurõppustel testitakse järjest enam Eesti uute ettevõtete tooteid. See muidugi ei tähenda, et pole kitsaskohti, kindlasti saab veel paremini ja selle nimel tuleb ka tööd teha. Kaitsetööstusel on potentsiaali olla majanduskasvu üheks eestvedajaks Eestis ja valitsus aitab sellele igakülgselt kaasa.”
Üldkoosolekul kinnitati ka EKTL-i uue nõukogu koosseis. Nõukogusse kuuluvad Arno Vaik (Threod Systems), Ingvar Pärnamäe (Vegvisir), Jaanus Tamm (DefSecIntel Solutions), Jüri Etverk (GO Group), Kuldar Väärsi (Milrem Robotics) ja Oliver Väärtnõu (Cybernetica).
