-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Eesti idufirma Proctera pälvis Swedbanki, TalTechi ja Tehnopoli toetatud Prototroni fondi rahastuse. Erinevalt enamikust uutest tööriistadest, mis ehitatakse tehisintellekti ümber, alustab Proctera teadlikult ilma selleta. Võitjad kuulutati välja maikuus konverentsil Latitude59, kus seitsmest finalistist said rahastuse kaks.
Proctera hanketarkvara koondab tootmisettevõtte inseneeria, ostu ja tarnijad ühisele platvormile sama info peale, nii et käsitsi andmete ühildamine kaob. Tooteinfo asub mitmes süsteemis korraga: insenerid töötavad projekteerimistarkvaras, ost ERP-is, tarnija saab tellimuse e-kirja teel ja failid eraldi jagatud kaustas. Need süsteemid omavahel ei ühildu ning andmed tuleb ostu jaoks moel või teisel ümber vormindada ja süsteemide vahel integreerida. Arendus ja ost on pidevad ja itereeruvad protsessid, seega info vananeb ja tekivad vead. Suhtlusahelad on samuti tihti eri süsteemides laiali, mis lisab segadust ja ajakulu.
Proctera koondab kõik kolm tiimi ühte kohta, kus iga küsimus ja vastus salvestub konkreetse detaili juurde. Olemasolevad süsteemid jäävad alles, juurutus on kiire ja ettevõtte andmed jäävad tema enda kontrolli alla.
Usaldus pole ainus põhjus. Tehisintellekt vajab töötamiseks korras lähteandmeid, aga just need on tootjatel süsteemide vahel laiali. Audiitor- ja nõustamisfirma KPMG ülemaailmse tootmisuuringu “Intelligent Manufacturing 2025” järgi on 56% tootjatest puutunud tehisintellekti juurutamisel kokku andmeprobleemidega. Killustatud andmete peal tehisintellekt segadust ei paranda, vaid võimendab seda. Teine põhjus on töö iseloom: tooteandmete sidumine nõuab vastust, mis on iga kord sama ja kontrollitav, aga tehisintellekt pakub tõenäolise vastuse ja tooteandmetes tähendab peaaegu õige vastus valet tellimust. Kolmas on risk: enamik uusi tööriistu saadab ettevõtte andmed kolmandate osapoolte tehisintellekti teenustesse, kus need liiguvad ettevõtte kontrolli alt välja.
“Me ei ole tehisintellekti vastu, aga esimene barjäär on täna usaldus, ja see ettevaatlikkus on enamasti õigustatud,” ütleb Proctera asutaja ja juht Tauri Mae. “Me alustame ebaglamuursest osast: korrastame tooteinfo ja ühendame inimesed, kes seda kasutavad. Tehisintellekt jõuab kohale siis, kui alus on olemas ja see töötab tingimustel, mis tagavad täpsuse ja andmete turvalisuse.”
Valdkonna eksperdid tunnustavad
Proctera lähenemist on tunnustanud ka valdkonna eksperdid. “Proctera meeskond tegeleb probleemiga, mida paljud tootmisettevõtted peavad paratamatuseks, killustunud tooteandmed, käsitsi tehtav andmete korrastamine ning sellest tulenevad vead ja ajakulu,” ütleb Alar Niidas TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudist. “Eriti väärtuslik on nende fookus luua ühine ja usaldusväärne andmeallikas, mis ühendab insenerid, hankespetsialistid ja tarnijad. Näen selles lahenduses selget potentsiaali vähendada tootmisettevõtete ebaefektiivsust ning muuta tehnilise hanke protsess märksa sujuvamaks.”
Proctera asutajad on Tauri Mae ja Kaarel Ebruk, kes omavad mehaanikainseneridena kahe peale üle 35 aasta kogemust, ning Hendrik Piiriste, enam kui 20-aastase kogemusega tarkvaraarendaja. Toode on suunatud kasvavatele OEM-tootjatele, kus tootmismahu suurenedes muutuvad andmete käsitsi vormindamine ja kohmakad integratsioonid kitsaskohaks. Asutajad on selle probleemi inseneeria ja hanke poolel ise aastate jooksul läbi elanud. Proctera toote baasversioon on arenduses ja esimesed läbirääkimised pilootklientidega käivad.
