Swedbanki 2026. aasta tööstusuuringust selgub, et masina- ja metallitööstuse ettevõtted prognoosivad tänavu müügitulu ja tootmismahtude kasvu, kuid sektori investeeringud jäävad ülejäänud tööstusest maha.
Swedbanki tööstusuuringus osales masina- ja metallitööstusest 53 ettevõtet, mille kogukäive ulatub ligi 1,2 miljardi euroni. Sektori ettevõtted prognoosivad tänavu aastaks müügitulu 7% kasvu ja sama suurt tootmismahtude kasvu. Enamik ettevõtteid ootab ka kasumlikkuse paranemist.
„Masina- ja metallitööstus on hakanud taastuma. Ettevõtted näevad nõudluse kasvu ja on valmis tootmismahte suurendama. Samas on meeleolud geopoliitilise ebakindluse ja sisendhindade kasvu taustal ettevaatlikud,“ ütles Swedbanki masina- ja metallitööstuse juht Marko Keerd.
Taastumisteekonnal tuleb lisaks välisturgude majanduskõikumistele arvestada teiste ohuteguritega. Ettevõtjad peavad suurimateks riskideks konkurentsivõimelise omahinna tagamist (74%), võtmetöötajate hoidmist (57%) ja likviidsuse säilitamist (49%).
Ettevõtted otsivad uusi turge
Suur muutus on toimunud sektori peamistes sihtriikides. Kui eelmisel aastal tõi 50% ettevõtetest välja, et nende peamine sihtturg on Soome, siis tänavu on see osakaal langenud 28% peale. „Soome riigi keeruline majanduslik olukord on pannud enam kui pool uuringus osalenud ettevõtjatest uute turgude poole vaatama. Uutele turgudele laienemine on praegu sektori üks olulisemaid ambitsioone,“ ütles Keerd.
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran ütles, et pandeemiaeelse tasemeni jõudmiseks läheb sektoril veel aega, kuid olukord on parem kui paar aastat tagasi. „Positiivne on see, et Skandinaavia taastub ning see mõjutab ka meid. Ettevõtted said naaberriikide majanduslangusest õppetunni ning on hakanud portfelle hajutama. Uusi turge nähakse Norras ja Saksamaal, aga ka näiteks Taanis,“ ütles Haran.
Investeeringud vähenevad vaatamata optimismile
Sektori investeeringud vähenevad prognoosi järgi 2%, mis eristab masina- ja metallitööstust ülejäänud tööstusest, kus investeeringud kasvavad. Peamised investeeringute eesmärgid on efektiivsuse suurendamine, tootmismahtude kasvatamine ja tootearendus. Investeerimist hoiavad enim tagasi ebakindel majanduskeskkond, geopoliitiline olukord ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Harani sõnul on innovatsioon ja arendus ettevõtete jaoks üha olulisem prioriteet. „Me liigume järjest enam Ida-Euroopast põhjamaise tööstuse suunas. Ettevõtted ei tegele enam ainult lihtsa tootmisega, vaid arendavad üha rohkem teenuseportfelli. Järgmised viis aastat saavad meie jaoks määravaks, et leida uus hingamine,“ ütles Haran.
Masina- ja metallitööstuse projektipõhine iseloom pärsib automatiseerimist, kuid pakub samal ajal suurt digitaliseerimise potentsiaali. „Samas toob 40% ettevõtetest välja, et ei ole kindlad, mida täpselt saaks digitaliseerida, ning 30% peab keeruliseks investeeringu tasuvusaja hindamist. Lisaks on kogu sektoris probleem vajaliku kompetentsi leidmisega, mis toetaks automatiseerimist ja digitaliseerimist,“ märkis Keerd.
Viimast kinnitas ka Haran. „Investeeringute juures tuleb arvestada, et iga uus masin tähendab suuremat vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele. Võime küll seadmeid osta, aga kui ei ole inimest, keda masina taha panna, siis ei ole investeeringust kasu,“ lisas ta.
Tööjõudu plaanitakse juurde värvata ja palgad tõusevad
Ligi pool ettevõtetest kavatsevad töötajate arvu suurendada ning sama paljud plaanivad jätta selle tänavusega samale tasemele. Palgatõusu prognoosib enamik ettevõtetest ja keskmine oodatav kasv on üle 4%.
„Kvalifitseeritud tööjõu leidmine on sektori üks suuremaid väljakutseid. Ettevõtted on valmis palku tõstma, et oskustöölisi hoida ja juurde meelitada,“ sõnas Keerd. Suurim puudus on masinaoperaatoritest, tootearenduse spetsialistidest, tootmistehnoloogidest ja robootikaspetsialistidest. „Vaid 4% ettevõtetest ei tunne spetsialistide puudust,“ märkis ta.
Tervelt 68% ettevõtetest toob välja, et suurim takistus sobivate töötajate leidmisel on vajaliku kvalifikatsiooni ja hariduse puudumine. Palgatase on takistuseks 32%-le ettevõtetest ning töökoha asukoht 25%-le ettevõtetest.
Haran tõi esile, et haridusreformiga tegeletakse koostöös ettevõtjatega. Näiteks on riik kutsunud ellu Inseneriakadeemia – algatuse, et suurendada inseneeria valdkonna hariduse kvaliteeti ja tagada inseneride pealekasv. „Töötame üheskoos jätkusuutliku lahenduse kallal, aga muutus võtab arusaadavalt aega. Hariduses ei olegi kiireid lahendusi,“ ütles ta.
Ettevõtjad ootavad riigilt stabiilsust
Ettevõtjate ootused riigile on selged: maksukeskkonna stabiilsus, energiahindade alandamine, välistööjõu reeglite leevendamine ja insenerihariduse toetamine. „Eks valimiste eel ole ettevõtjad ikka murelikud, sest uus valitsus tuleb oma majandusplaaniga,“ kommenteeris Haran.
„Masina- ja metallitööstus on Eesti ekspordi ja majanduse jaoks strateegiliselt oluline sektor. Stabiilsus ja etteaimatavus on eelduseks, et investeerimismahud suureneksid ning sektor saaks kasvupotentsiaali realiseerida,“ lisas Keerd.
15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 228 Eesti tööstusettevõtet. Valimisse jõudnud ettevõtete müügitulu on kokku 6 miljardit eurot ja ettevõtted pakuvad tööd 24 600 inimesele.
Uuring: masina- ja metallitööstus
