Swedbanki tööstusuuringust selgub, et 39% Eesti tööstusettevõtetest kavatseb tänavu töötajate arvu suurendada, kuid kasvuplaanide elluviimist raskendab vajalike oskustega inimeste nappus. Ka tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et tööstus- ja tootmissektorist on saanud üks Eesti tööturu taastumise vedureid: tänavu esimeses kvartalis kasvas sektori tööpakkumiste arv mullusega võrreldes üle 15%.
Kuigi sektori tööturg on aktiivne, leiab ligi kaks kolmandikku ettevõtetest, et sobivate töötajate leidmist takistab kandidaatide ebapiisav kvalifikatsioon. „Ettevõtted investeerivad kasvu nimel järjest rohkem automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, kuid plaanide elluviimiseks on vaja tehnilise ettevalmistusega inimesi. Just selliste töötajate leidmine valmistab ettevõtetele praegu peavalu,“ rääkis Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
Kõige enam tuntakse puudust erialaoskustega töötajatest
Sel aastal juba 15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuringu andmetel prognoosivad ettevõtted tänavuseks töötajate arvu kasvuks keskmiselt 2,2%. Palka plaanib tõsta kolm neljandikku vastanutest ning keskmine palgatõusu ootus ulatub 3,7%-ni. Võtmetöötajate värbamist ja suutlikkust neid hoida peetakse seejuures üha tundlikumaks teemaks: äririskina näeb seda uuringu järgi üle poole tööstusettevõtetest.
Kõige rohkem tuntakse puudust valdkonna erialaoskustega töötajatest – seda tõi esile 47% ettevõtetest. Masinaoperaatorite puudust nimetas 37%, tootmistehnoloogide nappust 20% ja tootearenduse spetsialistide puudust 17% vastanutest. Vaid 12% ettevõtetest märkis, et neil ei ole spetsialistide leidmisega probleeme.
Kandidaate on, kuid mitte igale ametikohale
Tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et tööstus- ja tootmissektor on olnud üks Eesti viimaste aastate aktiivsemaid värbajaid: kahe aastaga on tööpakkumiste arv sektoris kasvanud ligi kolmandiku. Suuremate tegevusalade võrdluses on see üks kiiremaid kasvutemposid.
CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul ei tähenda tööpakkumiste arvu kasv aga seda, et konkurents oleks ametikohtadel ühesugune. „Sektori sees on pilt väga erinev. Lihtsamatele tootmistöödele kandideerijaid jagub, kuid tehnilisemate rollide täitmine on tööandjate jaoks märksa keerulisem,“ kommenteeris ta. „Näiteks tootmistöölise kohale kandideerib keskmiselt 125, aga seadmeoperaatoriks 72 inimest. See näitab, et paljude tootmistööde vastu on huvi jätkuvalt suur.“
Kõige keerulisem on täita ametikohti, kus on vaja tehnilist arusaamist, iseseisvalt probleemide lahendamise oskust ja tootmiskeskkonna tundmist. „Eriti teravalt tuntakse puudust mehhatroonikutest, tootmisinseneridest, automaatikutest, kvaliteedijuhtidest, hooldustehnikutest ja teistest tehniliste teadmistega spetsialistidest,“ ütles Auväärt.
Ent väga sageli on tööandjad valmis inimest ka ise välja õpetama, kui kandidaadil on õige suhtumine, õppimisvõime ja motivatsioon. „See on üks olulisemaid muutusi pakkumistes. Paljud tootmisettevõtted püüavad vähendada sektori sisenemisbarjääri ja rõhutavad töökuulutustes üha sagedamini kohapealset väljaõpet, stabiilset töösuhet, toetavat meeskonda ja konkurentsivõimelist töötasu,“ märkis Auväärt.
Tehnoloogia muudab töö sisu
Kirsimäe sõnul mõjutavad tööturu vajadusi otseselt ka ettevõtete investeerimisplaanid. Swedbanki uuringust selgub, et tööstusettevõtetes on praegu automatiseeritud keskmiselt 34% ja digitaliseeritud 43% protsessidest. Järgmise kahe aasta jooksul plaanib tehisintellekti ja masinõppe lahendustesse investeerida aga juba üle poole uuringus osalenud ettevõtetest.
CVKeskus.ee andmetel on muutust märgata ka töökuulutustes. Auväärti sõnul on automaatika, mehhatroonika ja robootikaga seotud ametinimetuste osakaal viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud. „See näitab, et tööstuse tööjõuvajadus ei kasva ainult mahus, vaid muutub ka sisult keerukamaks,” sõnas ta.
Kirsimäe toonitas samuti, et automatiseerimine ja digitaliseerimine ei vähenda vajadust inimeste järele. „Muutuvad hoopis teadmised ja oskused, mida töötajatelt oodatakse. Ja kui vajalike oskustega inimesi on turul vähe, tuleb ettevõtetel panustada väljaõppesse ja töötajate arengusse. Lõpuks sõltub tehnoloogiainvesteeringute mõju sellest, kas ettevõttel on inimesed, kes suudavad neid võimalusi rakendada,“ märkis Kirsimäe.
Tööstuses ei ole küsimus enam lihtsalt töökohtade arvus, vaid selles, milliseid oskusi töö tegija kaasa toob. „Uute tehnoloogiate kasutusele võtmise tulemusena väheneb lihtsamate töörollide osakaal, kuid kasvab nõudlus inimeste järele, kes oskavad tehnoloogiat rakendada või tahavad seda õppida. Nende oskuste eest ollakse valmis maksma keskmisest kõrgemat palka,“ lisas Kirsimäe.
15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuringus osales 228 Eesti tööstusettevõtet. Neist 23% tegutseb masina- ja metallitööstuses, 20% puidutööstuses, 12% toiduainetööstuses, 9% ehitusmaterjalide tööstuses ning 36% muus töötlevas tööstuses. Valimisse kuulunud ettevõtete müügitulu ulatus kokku 6 miljardi euroni ning nad andsid tööd 24 600 inimesele.
