Mais jätkus juba neljandat kuud järjest töötleva tööstuse tootmismahu langus – aastases võrdluses vähenes see 3,5%. Enam kui pool langusest tuli laevade remondist ja ehitusest, kuid suurem mõju oli veel toiduainete ja tööstuslike õlitoodete tootmise vähenemisel.
Tänavu esimese viie kuuga on töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud 1,4%. Alates möödunud aasta maikuust on aeglustunud ka selle majandusharu müügitulu ehk koos inflatsiooniga arvestatud müügimahtude kasv. Kuigi ekspordiks müüakse ligi kaks kolmandikku toodangust, on suurem osa müügitulu kasvust tulnud tänavu koduturult.
Tootmismahu ja lisandväärtuse kasvud liiguvad erinevates suundades
Töötleva tööstuse ettevõtete tarneahel on majanduses suurim ehk nende nõudlus mõjutab kõige rohkem muid aga ka töötleva tööstuse enda tegevusalasid. Kuigi töötleva tööstuse tootmismahtude muutus on olnud pikemat aega hea indikaator kogumajanduse käitumisele, on selle majandusharu tootmismahu ja SKP-s arvestatud lisandväärtuse muutused alates möödunud aasta teisest poolest erinevates suundades liikunud. Lisandväärtus leitakse, kui toodangust arvata maha tootmissisenditele minevad kulud. Samas ei ole tootmiskulude kasv toodangust suurem olnud.
Kindlustunne paraneb
Tööstusettevõtete kindlustunde madalaseis jäi 2023. aasta teise poolde ja on sealt alates paranenud. Tänavu mais ja juunis oli kindlustunne aastatagusest märgatavalt suurem. Samuti on paranenud ettevõtete hinnang tellimuste osas ja ka nende ootused lähikuude tootmismahtude kohta.
Vaatamata riskidele väliskeskkonnas peaks nõudlus paranema
Välisnõudlus paraneb tänavu ja peaks pakkuma Eesti ettevõtetele ekspordivõimalusi. Samas on ebakindlust veel palju. Kindel ei saa olla USA ja Iraani vahel püsiva rahukokkuleppeni jõudmises, mis mõjutavad väliskeskkonna ja inflatsiooni väljavaateid. Aprillis ja mais süvenesid maailmas pinged tarneahelates, kuigi nende ulatus jäi veel tublisti väiksemaks võrreldes koroonakriisiga ning 2021. aasta teise ja 2022. aasta esimese poolega.
Tänavu esimese nelja kuuga suurenes Eesti ettevõtete kaupade eksport enim Soome ja Rootsi. Nende kahe riigi arvele läks ligi 30% Eesti kaupade ekspordist. Soome majandus kasvab tänavu paljuski erasektori investeeringute, eratarbimise ja ekspordi toel, samas kui aktiivsus elukondlikul kinnisvaraturul jääb nõrgaks. Rootsi majandust veavad aga, eriti aasta teisel poolel, eelarvepoliitiline stimuleerimine koos avaliku sektori suuremate investeeringute ja eratarbimisega. Kuigi uute eluhoonete ehitus on seal oluliselt väiksem kui 2015.-2021. aastate kõrgajal, on kinnisvaratehingud suurenemas. Samas on olukord regioonide lõikes väga erinev ning tehingud on koondunud peamiselt Stockholmi piirkonda.
Ka kodumaine nõudlus peaks töötleva tööstuse kasvu toetama
Töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu peaks toetama ka Eesti kodumaine nõudlus – eratarbimine ja investeeringud kasvavad, kusjuures suurem tõus peaks tulema avaliku sektori investeeringutest. Isegi mõõdukas kaupade ekspordikasv toob kaasa suurema nõudluse tootmissisendite järele.
Nõrk koht on hinnapõhine konkurentsivõime
Pikemas ajavõrdluses on Eesti ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime halvenenud, kuna Eesti ekspordihinnad ja töötleva tööstuse tööjõu ühikukulu on kasvanud meie suuremate kaubanduspartneritega võrreldes enim. Tänavu on Eesti töötleva tööstuse ettevõtete tootjahinnad kasvanud küll aeglasemalt kui Leedus ja Soomes, üsna sarnases tempos Saksamaaga, kuid kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt, sealhulgas Lätis ja Rootsis. Ligi pool Eesti hinnakasvust on tulnud puidutööstusest. Töödeldud õlitoodete hinnad on küll kiireima kasvu teinud, kuid nende mõju kogu majandusharu tootjahindadele on väiksem.
