• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Tehnikaülikooli teadlased arendavad põlevkivil põhinevat peenkeemiatööstust

autor: MEEDIAPILT
mai 2022
Kategooria: Keemiatööstus, TööstusEST mai 2022
Kerox, Teadlased arendavad põlevkivil põhinevat peenkeemiatööstust. Foto: Pixabay

Teadustöö peaks käima ühte jalga ettevõtluse ja ühiskonna vajadustega. Foto: Pixabay

Aastal 2017 moodustati Tallinna Tehnikaülikoolis tööstuskeemia laboratoorium, mille eesmärgiks sai põlevkivialaste uurimiste elluäratamine ning edu korral uue tehnoloogia loomine põlevkivi otseseks muundamiseks kemikaalideks.

Viie aasta jooksul on selles laboris Alexela arendusfirma OÜ Kerogen ja EL-i rahastamise toel edukalt teostatud kaks projekti – Kerox I „Uus põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiline platvorm“ (2017–2019) ja Kerox II (2020–2022). Kolmas etapp Kerox III ehk juba töötav tehas koos põlevkivi selektiivse muundamise reaktoriga peaks lähemate aastate jooksul kerkima Kiviõlisse.

Akadeemik Margus Lopi juhitud uuringute tulemusena loodi laboratoorne tehnoloogia põlevkivi otseseks muundamiseks väärtuslikeks keemiatööstuse põhireaktsiivideks. See on esimene verstapost põlevkivil põhineva peenkeemiatööstuse rajamisele Eestis. Katsete tulemusena on valminud dikarboksüülhapete tootmise laboratoorne katseseade, millel saadavad tulemused on aluseks tööstusliku katseseadme ehitamiseks. 24. mail tähistatakse arendustööde kahe olulise etapi lõppu ja lülitatakse tööle põlevkivi töötlemise laboratoorne katseseade.

Paljutõotav algus

Järgnevalt annavad kerogeenialasest uurimustööst ülevaate Kerox projektide juht, tehnikaülikooli professor Margus Lopp, Kerox projektide peakeemik dr Kristiina Kaldas ja Kerox projektide peinsener dr Jaan Mihkel Uustalu.
Kogu projekt sai alguse aastal 2015 kui mulle (Margus Lopile) tehti ettepanek käsitleda valitsuse ja ülikoolide kokkusaamisel Virumaal põlevkivipõhist kemikaalide tootmist. Pöördusin klassikute poole ja leidsin, et kunagine TTÜ rektor Agu Aarna peab perspektiivseks põlevkivi otsest oksüdeerimist õhuhapnikuga sellisel moel, et tekiksid dikarboksüülhapped (Agu Aarna, „Põlevkivi“. Tallinn, Valgus 1989, „Mosaiik”).

Asja lähemalt uurides selgus, et põlevkivist saab dikarboksüülhappeid nii lämmastikhappega kui ka õhuhapnikuga oksüdeerides. Idee meeldis ja tundus igati realiseeritav. Värsekelt oli avatud ka EL-i nutika spetsialiseerumise meede.
Kõigepealt oli vaja leida ettevõte, kes tulemused rakendaks. Selleks sai tulevikuvisiooniga ettevõtja Heiti Hääl ja töö võis alata. Eesmärk oli luua kolme aastaga toimiv katsetehnoloogia põlevkivist dikarboksüülhapete saamiseks. Esmalt tuli taaselustada põlevkivikeemia uuringud, sest sellist sorti põlevkivikeemiaga polnud aastakümneid tegeldud.

Sootuks uued lähtekohad

Senini on kogu põlevkivikeemia põhinenud põlevkiviõli tootmise kõrval- ja jääkproduktidel (fenoolid, resortsinoolid, bituumen jm). Põlevkiviõli on aga sedavõrd keeruline ja paljukomponentne segu, et sellest üksikuid komponente eraldada ei ole otstarbekas. Põlevkiviõli tootmise kõik aspektid on hästi läbiuuritud ja enamik neist ka kasutusel. Mida saab teha, seda ka tehakse.

Peamine erisus Eesti põlevkiviõli ja nafta vahel on esimese kõrge hapnikusisaldus – autokütuse saamiseks on seda vaja eelnevalt puhastada. See on aga väga kulukas protsess. Meie aga ei vaatle põlevkivi kõrget hapnikusisaldust puudusena, vaid eelisena, ja nii lisame me põlevkivile veel täiendavalt hapniku juurde ja muundame põlevkivi orgaanilise aine dikarboksüülhapeteks.

Kerox I projektiga tõestasime, et põlevkivi lahustamine vees hapnikuga temperatuuril alla 200 °C on võimalik, ent sellise produkti kvaliteet pole rahuldav. Kerox I põhjal jõudsime partiipõhise (batch-wise) lämmastikhappe oksüdatsioonitehnoloogiani.

Kerox II projekti eesmärk oli tootmiseks sobiva pideva protsessi loomine. Selgitasime välja, kuidas tõsta märkimisväärselt produkti saagist ja praegu pidev läbivoolusüsteem töötab. Selle seadmega saab toota vajalikke parameetreid tööstusliku katseseadme projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Laboratoorne seade on mahult väike. See kõlbab vaid vajalike toodete näidiste saamiseks ning katsetamist ja optimeerimist on veel palju. Täiendavaid katseid on vaja selleks, et kindlaks määrata suurema reaktori ehitus. Üldiselt peetakse keemiatööstuses reaktori suurendamise astmeks 5–10 korda. Selleks valmistatakse praegu ette Kerox III projekti, mille väljund peaks juba asuma Kiviõlis.

Peenkemikaalide äri on tulus

Selles, et projektis osaleb konkreetne, asjast huvitatud ettevõte, peitub tegelikult kogu asja tuum – ilma visiooni omavate ettevõtjateta ja nende rahalise toeta oleks see projekt kogu oma säravate ideedega lihtsalt hääbunud. Siin terendab arendajatele suurem ja kaugem eesmärk – rajada Eestis kohalikke ressursse kasutav keemiatööstus – EL soosib praegu keemiatööstuse arendamist, et tagada keemiliste lähtainete tarnekindlus ja vähendada sõltuvust impordist.

Põlevkivipõhise keemiatööstuse arendamine Eestis tagab töökohad paljudele inimestele, luues võimalusi kvalifitseeritud tööjõule. Peenkemikaalide hinnaklass ületab põlevkiviõli kümneid kordi, seega on see ka kasumlik tegevus.

Tuleb tõdeda, et põlevkivi orgaanilise materjali selektiivne muundamine karboksüülhapeteks pole lihtne ülesanne. Põlevkivi kerogeen on olemuselt kaua seisnud biomass ja selle struktuur on keerukas ning ebakorrapärane. Teisalt on selline keeruliste orgaaniliste polümeeride selektiivne lagundamine teadusmaailmas praegu väga populaarne teema, kuna üle on palju plastijääke, ligniini, biomassi jm.

Hea teada!

Peenkeemiatööstuse vajalikkuse kolm aspekti:

  • Esiteks – kohalikke ressursse kasutav keemiatööstus on kohaga seotud – Euroopa Liit soosib praegu keemiatööstuse arendamist liidu sees, et tagada keemiliste lähtainete tarnekindlus ja vähendada sõltuvust impordist.
  • Teiseks – Eesti keemiatööstuse areng loob uusi võimalusi kvalifitseeritud tööjõule.
  • Kolmandaks – saadavad peenkeemiasaadused on omakorda sisendiks juba Eestis tegutsevatele ettevõtetele, mis toodavad ehitusvahte, eripolümeere jt kaupu.

Allikas: TalTech

Sildid: AlexelaEesti maavaradEuroopa Liitpõlevkivipõlevkivitööstusteadus- ja arendustegevus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põllumullast saab täpse ülevaate kontorist väljumata

Järgmine artikkel

Industry 5.0 keskendub lisaks majandusele ka keskkonna- ja sotsiaalteemadele

Seotud artiklid

Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix
Arvamus

Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune?

22/02/2023
Kohupiima tootmisel suurtes kogustes tekkinud hapu vadak on seni saanud rakendust vaid põllurammuna, teadlased pakuvad uusi lahendusi. Reet Mändari uurimused kinnitavad, et hapu vadaku kasutamine võib anda toidule tervendavaid või organismi tugevdavaid omadusi. Foto: Jane Võsso
Keemiatööstus

Hapu vadaku tooted aitavad vanas eas tervena püsida

22/02/2023
Eesti Teadusagentuur hindas Taltechi tehnikaprofessuuride tegevust ja tõi välja soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile
Haridus

Riiklike tehnikaprofessuuride ees seisab rida väljakutseid

22/02/2023
Järgmine artikkel
Industry 5.0 keskendub lisaks majandusele ka keskkonna- ja sotsiaalteemadele

Industry 5.0 keskendub lisaks majandusele ka keskkonna- ja sotsiaalteemadele

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!