Turvalisus ei puuduta vaid üksikisikut – ka ettevõtted vajavad turvatunnet, et majanduslik julgeolek oleks tagatud.
ITL pakub välja neli tugisammast, mille kindlustamisega tegelemist tuleb jätkata: majanduse digitaliseerimine, innovatsioon ja rakendusteadus ettevõtetes ehk teaduse lähendamine erasektorile, jätkusuutlik taristu ja turvalised süsteemid.
Majanduse digitaliseerimine
Riikliku arengustrateegia Eesti 2035 majandusarengu eesmärk on jõuda tööjõu tootlikkuses 110%-ni EL-i keskmisest. Võimalused selleks on digipööre – majanduse efektiivsuse tõstmine digitaliseerimise, automatiseerimise ja robotiseerimisega, ning innovatsioonipööre – toome turule kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.
Olukorras, kus tööjõukulud tõusevad kiiremini kui tootlikkus ning jätkub tööjõupuudus, tuleb tehnoloogia enda kasuks tööle panna just nendes töölõikudes, kuhu inimesi raskem leida on. Seni saavutatud edusammude põhjal järgmiste tegemiseks tuleb pöörata tähelepanu digikompetentsuse kasvatamisele ning ümberõppele.
Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI 2021 järgi oleme õigel teel – Eestis on lisaks kättesaadavatele e-teenustele tõusnud üle EL-i keskmise ka erasektori valmiolek digitaliseerida.
Innovatsioon ja teadus
Et tootlikkus tõuseks, vajame ärikeskkonda, mis on jätkusuutlik, koostööle orienteeritud, maailma agiilseim uute lahenduste ning teadus- ja arendustegevuste tulemuste rakendaja ja nende kogemuste eksportija. Nutikas ärikeskkond soodustaks seda, et majanduse lisandväärtuse kasvust moodustaks 1/3 IKT, automatiseerimine ja robotiseerimine ja 1/3 on teadus-arendustegevuse rakendamine.
Teaduse rakenduslikkus on oluline, samuti on tähtis julgustada katsetamist ning koostööd. EAS avas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel uuesti rakendusuuringute programmi (plaanide esitamise tähtaeg eelhindamiseks on 10. juuni), mis on abiks sellel teel esimeste sammude tegemiseks.
Valdkonnad, mis aitavad Eesti ettevõtetel konkurentsis püsida, on sektorite ülene koostöö, andmete parem ärakasutamine, reaalajas suhtlemine kliendiga.
Näiteks saab uurida, kuidas kohalikke ressursse väärindada, millised võiksid olla nutikad ja kestlikud energialahendused jmt. Valdkonnad, mis aitavad Eesti ettevõtetel konkurentsis püsida, on sektorite ülene koostöö, andmete parem ärakasutamine, reaalajas suhtlemine kliendiga.
Uudne ja kestlik taristu
Kui soovime näha, et innovaatilised ja digitaliseeritud ettevõtted tegutseksid üha enam maapiirkondades, tuleb mõelda tulevikku suunatud taristulahendustele. Võtame näiteks teede projekteerimise ja ehitamise. Kui soovime, et meil oleks maailma tasemel kaasaegsed ja targad teed, peab muutuma sidetaristu iga ehitusprojekti loomulikuks osaks. Tänapäeval ei räägi me enam teetrassist, vaid keerukast transpordikoridorist kaasaegsete tehnoloogiliste võimalustega. Sellisest, kus 5G-võrgud võimaldaksid uutel autodel sarnaselt nutitelefonidele tarkvarauuendusi teha ning saada reaalajas teavet teeolude kohta.
Küberturvalisus on uus „must“
Infotehnoloogia abil tekkivad andmed võimaldavad efektiivsemalt tootmist planeerida. Samas on vaja digitaliseerimisega käsikäes nii suurel kui ka väiksemal ettevõttel defineerida oma turvariskid ning planeerida tegevused puhuks, kui tabab küberintsident.Küberturvalisust võib tegelikult vaadata nendest neljast tugisambast ühe olulisimana, tänu millele kõik teised kriisiolukorras vastu saavad pidada. Ründed on läinud keerukamaks ning tekitavad rohkem kahju, näiteks võib tundliku info lekkimine äritegevuse peatada, laoarvestuse andmed võivad kaotsi minna jmt. Ennetamaks sellist olukorda, tasub juhtidel IT-toe pakkujaga riskid läbi mõelda.
Küberturvalisuse soovitusi vaata siit.
ITL-is tegutseva Eesti IKT klastri tegevusi toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus „Klastrite toetamise” teenuse raames EL-i Regionaalarengu Fondist.
