Koroona, muutused tarneahelates, sõda, energia ja toormete hinnad, inflatsioon… Turbulentsetest aegadest tulevad edukalt läbi innovaatilised ettevõtted, kes tunnevad ennast, oma konkurente, kliente ja ettevõtlusmaastikku laiemalt.
Pakun välja ühe kiirema ja teise pisut põhjalikuma meetodi, kuidas saada oma ettevõttest ja eelkõige innovatsiooni juhtimisest aus ülevaade. Vaatame, kas hea idee teekond sinu ettevõttes on kadalipp, millest tuleb kriimude ja hoopide hinnaga läbi murda või hoopis õlitatud masinavärk, mis toob väärt ideed turule.
Innovatsiooni defineeritakse erinevalt, aga kordame üle kõige olulisema – leiutis, millest kellelegi tulu ei teki, pole innovatsioon.
Innovatsioon on ettevõtte jaoks võimaluste leidmine ja nende baasil väärtuse loomine laiemale hulgale kasusaajatele või natuke lihtsamalt öeldes tööprotsess, mille käigus saab ideest väärtus.
Võtmeküsimus: kas pime kana leidis tera või ettevõte suudab olla edukas innovaator korduvalt?
Vastus on „jah“, kui ettevõttes teatakse, mis esimesel korral innovatsiooni turule jõudmist toetas. Siinkohal jõuame ettevõtte eneseanalüüsi ja protsesside teadliku suunamise vajaduseni. Innovatsiooni luuakse ning see jääb suurema tõenäosusega ellu, kui organisatsiooni kultuur toetab uuenduste loomist süstemaatiliselt. Innovatsioon peaks saama osaks igapäevatööst ja ettevõttes valitsevast mõttelaadist. Kindlasti on abiks kui töökultuur on paindlik, võimalusi loov, õppimist soosiv ning eesmärgiks on kasvada, mitte vaid nina vee peal hoida.
Kasvamiseks on vaja süsteemselt töötada oma töötajate võimete ja unistustega, õppida ennast organisatsioonina tundma, seada eesmärke ja luua ettevõtte kultuurile vastavad sisemised protsessid. Samuti on oluline vahet teha, kas uuenduste eesmärk on lühiajaliselt kasumit teenida või luua alustalad pikaajalisele kasvustrateegiale.
Milline on Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekus?
Tartu Ülikooli ja OÜ LevelLab poolt 2021. a läbi viidud juhtimisuuringus vastasid pooled suurettevõtetes ja pea 2/3 keskmise suurusega ettevõtetes töötavatest osalejatest, et halb innovatsiooni juhtimine on oluline ettevõtete kasvu pidur.
Eesti Statistikaameti värske innovatsiooniuuring tõi välja, et enim on uuendusmeelseid ja innovatiivseid ettevõtteid vähemalt 250 töötajaga suurettevõtete seas (93% kõigist vastava suurusklassi ettevõtetest). Väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete seas raporteeris innovatsioonitegevusi seevastu vastavalt 61% ja 74% ettevõtetest. Need numbrid annavad lootust, et suur hulk ettevõtteid ei ela mitte enam eilses, vaid vähemalt juba tänases päevas.
Samas kui süüvida innovatsioonitegevuste sisusse, siis näeme, et uuendustegevustest tegeleti peamiselt protsessiuuendustega, mis hõlmasid valdavalt uuendusi põhiprotsessides, töökorralduses, turundustegevuses ning info- ja sidetehnoloogiates. Poole vähem oli ettevõtteid, mis tegelesid tooteuuendustega, tulles turule, kas uue või täiustatud toote ning teenusega. Tulemused viitavad sellele, et põhirõhk innovatsioonitegevustes on täna peamiselt siiski veel ettevõtte sisestel protsessidel ja palju vähem toote või teenuse arendusel.
Kiirem meetod, ehk teeme esialgse kiire eneseanalüüsi kohe ära!
Siin on valik kiuslikke küsimusi, millega ettevõtte võimekusest selgema pildi saamiseks kolleegidega ühiselt laua taha istuda:
- Millised on meie ettevõtte töötajate oskused, teadmised ning motivatsioon teha midagi uut ja senisest erinevat?
- Kas me tunneme oma klientide tegelikke vajadusi või ainult soove?
- Kes loob meie sektoris trendid?
- Kas me oleme pigem aktiivsed turu analüüsijad, kliendi vajadustele reageerijad või hoopis uue tehnoloogia teerajajad?
- Kas „uute ideede haudumine“ vajab ainult vaikust ja rahu või ka selleks eraldatud eelarvet?
- Mil määral me julgeme ja tohime riskida, et tulevikus kasvada? Kas see on eesmärkide saavutamiseks piisav?
Kellega koos neid keerulisi küsimusi vaagida? Arendus, müük, turundus, tootmine, juhid, tugistruktuurid… ja miks mitte ka kliendid, teadlased ning erinevad koostööpartnerid? Oluline on kaasata kõiki asjasse puutuvaid osapooli, sest innovatsiooni ei ole mõistlik teha üksi. Erinevate ettevõtte siseste tasandite kaasamine annab ausama pildi ja toob varjust välja teemad, mida muidu ei märgata või ei julgeta analüüsi kaasata.
Kui tahad peeglisse vaatamise põhjalikumalt ette võtta, siis…
EASi poolt pakume ettevõtetele võimalust viia oma innovatsioonivõimekuse hindamine läbi süsteemselt. Tugineme Enterprise Ireland’i poolt välja töötatud metoodikale, mis omakorda põhineb ISO 56002 innovatsiooni juhtimise standardil.
Innovatsioonivõimekuse diagnostika võimaldab kaardistada, analüüsida ja seeläbi paremini mõista oma ettevõtte uuendusmeelsust ja innovatsiooniprotsesse. Diagnostika muudab eriliseks asjaolu, et peamine roll kogu protsessi mõtestamisel on ettevõtte töötajatel. Samm-sammult käiakse ettevõtte võtmeisikutega grupiintervjuu raames läbi erinevad teemad ning jõutakse selguseni, milline mõju on uuenduslikkusele näiteks ettevõtte kultuuril, äristrateegial, struktuuril ja ressurssidel.
Senise kogemuse baasil saan öelda, et ettevõtete protsessid ja ressursside planeerimine võivad erinevatele meeskonnaliikmetele paista üsna erinevad. Enesehindamiste käigus on leitud nii hästi unustatud vanu valukohti, mis võivad sageli jääda igapäevaselt justkui pakilisemate tegevuste varju, kui ka täiesti uusi, seni tähelepanuta jäänud teemasid.
Mõlemal juhul tekib parem arusaam, mis on tegelikult strateegilisemas vaates oluline ja nagu ütles pilootprojektis osalenud ettevõtte Thinnect juht Jürgo Sören Preden, siis kirjalik raport justkui plingib suurte punaste tähtedega, et „siin on sinu probleemid, tegele nendega“.
Kuigi diagnostika kese on ettevõtte enesehindamisel ja -analüüsil, siis anonüümne võrdlusvõimalus tekib ka teiste diagnostika läbinud ettevõtetega. Soovi ja sobivuse korral on ettevõttel võimalik osaleda ka kordusanalüüsis ca aasta pärast esimest hindamist. Kordusanalüüsi eesmärgiks on hinnata, kuidas ettevõte on arenenud, millised teemad või protsessid vajavad jätkuvalt tuge või eestvedamist.
Eneseanalüüs ei ole alati meeldiv ülesanne, kuid ausalt peeglisse vaatamine loob vundamendi, millele saab ettevõtte tulevikku ehitada.
Allikad:
Statistikaamet. Innovatsiooniuuring, 2022
Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021. Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja OÜ LevelLab.
