Aasta viimase kvartali alguses on näha, et tööstusel läheb valdavalt jätkuvalt hästi, kuid energiakriis ja toorainete saadavus ei luba pikemaid ennustusi teha. Tööjõu ekspert suurt langust turgudel ei näe, ent möönab, et mingi jahtumine kindlasti tuleb ning tarbimine aeglustub.
Finesta tegevjuhi Heikki Mäki sõnul läheb paljudel tööstusharudel jätkuvalt hästi, iseäranis neil, kes on seotud rohepöörde, 5G- ja 6G-tehnoloogia ning digitaliseerimisega. “Kõrged elektrihinnad toovad energeetika- ja tehnoloogiasektorisse suuri investeeringuid ning tõstavad kasuminumbreid,” toob Mäki välja energiakriisi peamised võitjad.
Hoolimata sellest, et kõrged energihinnad pärsivad edunumbreid ja raputavad ekspordile orienteeritud ettevõtete konkurentsivõimet, läheb tööstusel tööjõu eksperdi sõnul jätkuvalt üsna hästi. “Kuigi energiamahukatele lõpptarbijale suunatud toodete valmistajatel on kahtlemata keeruline. Oma muret kiire hinnatõusu tõttu konkurentsis ja vee peal püsimise pärast on avalikult näidanud nii kodumaine mööblitootja kui ka mitmed teised tegijad, kellest osa on pidanud energiahindade tõusu tõttu ka juba uksed sulgema.”
Mäki räägib, et kui kümne aasta tagune finantskriis mõjutas kõike ja kõiki, siis energiakriis nagu koroonagi, lööb mõnda sektorit kahtlemata valusamalt kui teist. “Kindlasti on ka tarbijad kiires hinnatõusus muutunud ettevaatlikumaks. Koroonaajal panustati palju kodude uuendamissesse ning ega nüüd pole kohe uut diivanit vaja või seinu üle värvida,” toob Mäki välja veel ühe põhjuse, miks lisaks hinnatõusule ja tarbijate ettevaatlikkusele, koroonakriisis hoogsalt kasvanud kodukaupade müüginumbrid tõenäoliselt langevad.
Tööjõuturult ei tohiks kõrvale jääda väheste oskuste tõttu
Eesti Panga prognoos näitab jätkuvat palgakasvu trendi, kuid hinnatõusu arvestav reaalpalk on langenud. “Kiirest hinnatõusust ja palkade survest hoolimata on organisatsioonide jaoks järjest teravam probleem tööjõupuudus,” rõhutab Mäki. “Kiiret lahendust sellele ei ole, kuid läbimõeldud pikaajalised sammud on tuleviku kindlustamiseks hädavajalikud.”
“Üks põhjus, mis osa töötajaid tööturult nii-öelda ära kukub, on oskuste puudumine, täpsemalt valmisoleku puudumine uusi oskusi omandada,” räägib Mäki. “Tehnoloogiat ja spetsiifilist oskusteavet tuleb pea igas ametis juurde. Järgneva 5-10 aasta jooksul kasvab tehnoloogia osakaal märkimisväärselt ning tänasest oskustasemest ei piisa. Täiend- ja ümberõppe muutub järjest olulisemaks,” rõhutab Mäki ja lisab, et suureks väljakutseks on vananev põlvkond, kes on kümneid aastaid harjunud asju ühtemoodi tegema ja nüüd tuleb neil kiiresti õppida muutuma. Ekspert nendib, et mõtteviisi ja harjumuste muutmine on keeruline.
Vajalike baasoskuste omandamine on tema sõnul ühiskonna väljakutse ning tähtis on, et riiklik koolitussüsteem käiks sünkroonis turu vajadustega. “Enamik Euroopa riigid maadlevad selle murega ning häid näiteid ei tule kaugelt otsida, nii on Saksamaal välja töötatud ja pikaajaliselt praktiseeritud õpipoisisüsteemi, kus õppetöö ja praktika käivad käsikäes ning ettevõtte saab õppetöösse panustamise eest vastutasuks koolitatud töötajad,” toob ta näite ja lisab, et meil kahjuks kohtab ikka veel suhtumist, et kooli kõrvalt tööl käimine segab õppetööd.
“Täiend- ja ümberõpe on raha- ja ressursimahukas ning seepärast on pikaajaline plaan ja tihe koostöö ettevõtetega väga oluline. Soomes näiteks on loodud regionaalsed koolituskeskused, kus tehakse koostöös ettevõtetega peamisi tööturu vajadusi silmas pidades välja töötatud koolitusi ja kursuseid, näiteks metallisektori operaatorite koolitusi,” selgitab ta. “On viimane aeg võtta teema tõsiselt käsile ka meil siin Eestis.”
