• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Eesti Energia tuvastas parimad CO2 püüdmise tehnoloogiad

autor: Eesti Energia
oktoober 2022
Kategooria: Energeetika
Uuringu alusel valiti välja tehnoloogiad, millel on kõige suurem potentsiaal hakata Eesti Energia pürolüüsitehastest süsinikku kinni püüdma. Põlevkivituhk ja aheraine - kas jäätmed või kõrvalsaadused?

Auvere elektrijaam. Foto: Enefit

TalTechiga kahasse läbi viidud uuring valis välja kaks tehnoloogiat, millel on kõige suurem potentsiaal hakata Eesti Energia pürolüüsitehastest süsinikku kinni püüdma.

  • Tehnoloogia võimaldab püüda 95% CO2 heitmetest
  • Vedelkütuste tootmine asendub keemiatoodete tootmisega
  • Maailma nõudlus naftakeemia toodete järele kasvab

Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel asendatakse vedelkütuste tootmine järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega. Põlevkivi kõrval võetakse toorainena kasutusele plastijäätmed ning vanarehvid.

Ettevõtte juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on Enefiti tehaste jaoks tuvastatud kaks tehnoloogiliselt kõige sobivamat lahendust, mis võimaldaks vähemalt 95% CO2 heitmetest kinni püüda. Järgmine samm on koos tehnoloogiapakkujatega neist parim valida.

„Maailma nõudlus fossiilsete kütuste järele väheneb, kuid naftakeemiast toodetud igapäevaste tarbekaupade järele üha suureneb. Eesti Energia kasutatav Enefiti tehnoloogia töötleb elukaare lõppu jõudnud plasttooted ja vanarehvid ümber teiste tööstusharude tooraineks. Nii jäävad täiendavad barrelid naftat pumpamata. Loome täiusliku ringmajanduse: igast tootest saab järgmise toote valmistada ning kui lõpp-produkti kasutusiga lõpeb, võtame selle uuesti toormena kasutusse. Oluline on ka tootmisel tekkiv CO2 kinni püüda ja kasutusele võtta. Ehkki pikk tee on veel minna, oleme juba praeguseks olulisi samme teinud,“ ütles Vals.

Üks välja valitud lahendusest püüab CO2 kinni enne tehasekorstnast väljumist ja see on tööstuslikul tasemel kasutuses näiteks Norras, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Teine saab CO2 kätte tootmisprotsessi käigus ehk enne korstnasse jõudmist ning seda on seni demotehastes rakendatud. Sobivaim tehnoloogia võiks selgeks saada 2023. aasta lõpuks. Paralleelselt otsib Eesti Energia koos teadus- ja arenduspartneritega lahendusi, kuidas püütud süsinik tulevikus kasutusele võtta.

„Püüdmine võib CO2 kvoodihinnaga võrreldes tasuvaks saada juba lähiaastail. Veelgi olulisem on aga lahendada selle transport, ladestamine ja ümbertöötlemine. Need on küsimused, millega Eesti Energia juba tegeleb, kuid mis võivad vastuse saada alles kümnendi lõpuks – paralleelselt meie arendustööga areneb valdkond kiiresti edasi,“ märkis Vals.

TalTechis uurimistööd vedanud professor Alar Konisti sõnul võiks Eesti kujuneda CO2 püüdmise ja kasutuselevõtu suunanäitajaks, kasutades ära siinset oskusteavet ja innovatsiooni toetavate rahastute tuge.

„CO2 hind on kõrge ja peabki kõrgeks jääma. Ainult nii saame paralleelselt taastuvenergia arenguga uuenduslikke tehnoloogiaid ja rakendusi kasutusele võtta,“ märkis Konist. „Tehnoloogia on CO2 püüdmiseks valmis, kuid majanduskeskkonna ebakindluse tõttu liigub valdkond edasi ettevaatlikumalt kui võiks. Hoogu saaks juurde anda taastuvenergia kiirem levik. CO2 püüdmine on väga energiamahukas ning soodne taastuvenergia võimaldaks seda kulukomponenti vähendada. Püütud CO2 saab kasutada uute toodete – kemikaalide, lahustite, metanooli – valmistamiseks. Lisaks vähendab CO2 püüdmine ka teiste heitmete hulka.“

Eesti Energia lõpetab põlevkivielektri tootmise hiljemalt 2030. aastaks. Ettevõtte omanik ehk Eesti riik on seadnud ülesande põlevkivist rohkem ja targemalt väärtust luua. Seepärast minnakse vedelkütuste tootmiselt järguti üle süsinikuneutraalsele keemiatööstusele. Esimese sammuna hakatakse vanarehve ja prügiplasti ümber töötlema. Vanarehvide ümbertöötlemiseks on võimekus olemas ning tootmine algab 2023. aastal.

Eesti Energia on prügiplasti kasutamist edukalt testinud ning paari aasta jooksul on siht jõuda tööstusliku rakendamiseni. Ettevõte soovib Ida-Virumaal toimivale tööstuskompleksile kasulikuma funktsiooni anda, olemasolevaid töökohti säilitada ja uusi luua ning järgmiste tööstusharude teket soodustada.

Sildid: CO2Eesti Energiaenergeetikasüsinikuneutraalsustehnoloogia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Heikki Mäki: Tööstusel läheb veel hästi, kuid tarbijad on ettevaatlikumad

Järgmine artikkel

Eesti idufirma muundab süsihappegaasi väärtuslikuks materjaliks

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
Limestone. Foto: Shutterstock
Mäetööstus

Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

10/03/2023
15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay
Sündmus

Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

08/03/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Järgmine artikkel
Eesti idufirma UP Catalyst leiutas tehnoloogia, kuidas saab kasvuhoonegaasi kasutada ülivajalike süsiniknanomaterjalide tootmiseks. Pildil UP Catalysti tehnoloogiajuht Einar Karu. Foto: erakogu

Eesti idufirma muundab süsihappegaasi väärtuslikuks materjaliks

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!