Eesti ja Euroopa Liit tervikuna on võtnud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2050. aastaks hüppeline taastuvenergia kasutamise võimekus ning selles on väga oluline roll täita tuuleparkidel.
Nende toodang peab Eestis üheksakordistuma (!), et suudaksime aastal 2030 toota taastuvenergia allikatest samapalju elektrit, kui kulutame. See eeldab täiendavaid tuuleenergia tootmisvõimsusi maismaale ligikaudu 1 GW ning merele 1 GW.
Samas ei tohi unustada, et tuul ei puhu aastaringi ning peame käigus hoidma ka juhitavaid võimsusi. Selleks on praegu põlevkivienergia, mida veel järgmise kümne aasta jooksul ühegi teise energiatootmisvõimsusega asendada ei suudeta.
Planeeringud peavad kiirenema
Meil on palju omavalitsusi, kes näevad suurt pilti ja panustavad taastuvenergia edendamisse Eestis.
Kaheksateistkümnes omavalitsuses kavandatakse praegu tuuleparkidele arendusalasid üldplaneeringutega.
Näiteks on juba kehtestatud Alutaguse ja Lääne-Nigula valla üldplaneeringud, kus on toodud tuuleparkidele sobilikud alad ning Türi vallas on planeerimisprotsess lõpusirgel.
Kui üldplaneeringuga planeeritakse kogu kohaliku elu ruumilist arengut, siis omavalitsuse eriplaneeringu eesmärk on planeerida vaid tuuleparke. Nii tehakse praegu neljateistkümnes omavalitsuses. Kõige kaugemale on jõudnud Pärnu linn tuulepargi eriplaneeringu kavandamisega Põlendmaa külas.
Tulenevalt Venemaa sissetungist Ukrainasse on geopoliitiline olukord ja kõrged energiahinnad süvendanud veelgi vajadust ehitada uusi energiatootmisvõimsusi. Selleks tuleb meil kiirendada ka taastuvenergia kasutuselevõttu ja edendada energiatõhusust laiemalt.
Mida kiiremini ja rohkem suudame taastuvenergiat kasutusele võtta, seda parem on see keskkonnale ja taskukohasem inimesele. See tähendab, et on vaja täna juba planeeritavaid arendusi tagant tõugata.
Riik tuleb omavalitsustele appi
Praegu kipub tuuleparkide kavandamisel planeerimismenetlus venima, seda pikendavad (keskkonna)uuringud, konfliktid (sh NIMBY-sündroom) ja erialaspetsialistide nappus.
Et tuuleparkide, sh pooleliolevate arenduste menetlust kiirendada, kavandatakse seadusi muuta – need muudatused peaksid jõustuma uue aasta alguses. Muudatuste järel tekib võimalus eriplaneeringu menetluses loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega.
See on võimalik, kui asukoha valikul on tehtud piisavalt vajalikke uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ja keskkonnakaitsega ning planeeringus määratud ala on tuuleenergia tootmiseks sobilik. Ajaline kokkuhoid on umbes 2–3 aastat. Pole vaja muretseda, et keskkonnamõjud jäävad hindamata – vajadusel tehakse seda projekteerimise või ehitusloa menetluse käigus.
Juhul, kui detailsest lahendusest loobuda pole võimalik, saab selle edaspidi koostada kiirendatud tempos. Ajaline kokkuhoid on umbes pool aastat. Lisaks, et kohalikud omavalitsused saaksid taastuvenergeetika planeerimisel teha kiiremaid ja sisulisemaid otsuseid, loome toetusmeetme, kust saab taotleda raha pädevate spetsialistide palkamiseks või vastava teenuse sisse ostmiseks.
Teadmiseks – praegu on Eestis 79 omavalitsust ja ainult 36 neist on olemas planeerimiseks hädavajalikud spetsialistid, nagu planeerija ja jurist. Planeerija või jurist on olemas 32 omavalitsusel ning mitte kumbagi ei ole 11 vallal.
Samuti on rahandusministeerium protsesside sujumiseks koostamas juhendmaterjale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel aga pandi kokku taastuvenergia käsiraamat, mis asub aadressil www.mkm.ee.
