Küsimus: Kuidas saaks Eesti suurem taastuvelektri tootmisvõimsus langetada siinset elektri hinda, kui elektrienergia ostame ju ikkagi börsilt?
Ametnikud väidavad oma sõnavõttudes alatasa, et oleks Eestis suurem taastuvelektri tootmisvõimsus, tuleks meie tarbijatel elektri eest vähem maksta. Aga kuidas see ikkagi saab mõjutada hinda, kui Eesti ostab oma elektri siinse regiooni n-ö ühisest potist ehk börsilt? Ja miks on kujunenud nõnda, et Eestis kipub elekter olema Euroopa kalleimate hulgas.
Meie elektrituru hinnapiirkonnas valitseb krooniline süsinikuneutraalse energia ja taastuvenergia tootmisvõimekuse puudujääk.
Kuna elektri börsihind kujuneb iga hinnapiirkonna pakkumiste põhiselt – kui hinnapiirkonnas odava elektri pakkumist napib, siis määrabki selle piirkonna hinna mingi teine turule pääsev elektrijaam kusagil lähiriigis. Kuivõrd regionaalsel elektriturul on suuremas mahus kõrge hinnaga maagaasil töötavaid elektrijaamu, siis ongi ka hind kõrgeim võimalikest.
Meie hinnapiirkonnas puudub tootmisvõimekus, sest süsinikuneutraalset ja taastuvat energiat on puudu. Nii teevad meil hinda ümberkaudse regiooni maagaasielektrijaamad, sest kui meie enda hinnapiirkonnast pole elektrit võtta, tuleb see turule väljastpoolt.
Põhjus, et süsinikuneutraalse elektri ja taastuvelektri tootmisvõime suurendamine aitaks elektri hinda alla viia, seisneb selles, et tuule- ja päikeseelektri tootmine on praegu odavaim tehnoloogia turul. See on põhjus, miks riigid ja elektritootjad püüdlevad taastuvenergia tootmisvõimekuse mahu suurendamise poole.
Kui see eesmärk on saavutatud, saab elektrit pakkuda turupõhiselt odavamalt ja müüa piirkondadesse, kus valitseb defitsiit. Eesti jaoks tähendab parajat väljakutset võrgutoimimisele ka meie elektrisüsteemi desünkroniseerimine Venemaa võrgust. Venemaa elekter tähendas meie jaoks juhitavat võimsust, millele samuti on tarvis leida turupõhine alternatiiv.
Kõikidel meie lähiriikidel peale Eesti on võimsusvaru olemas – riik maksab elektri tootmisvõimsuste omanikele tasu, et nad seda kriiside tarbeks reservis hoiaksid.
Tootmisvõimsuse omamine ja energiakandjate strateegiline varu on võtmetähtsusega varustuskindluse tagamiseks. Leedul on elektritootmise gaasijaamade tarbeks LNG-terminal, Lätil Inculkalnsi gaasihoidla ja hüdroenergia tootmise võimsused, Soomes tuumajaamad jne. See võib tunduda kallis, aga tagab kriisisituatsioonis elektri olemasolu. Eestis eeldab riik läbi omaniku ootuse, et Eesti Energia hoiab stabiilselt üleval 1000 MW juhitavat võimsust. Kust see tuleb siis, kui põlevkivijaamad suletakse ja võimsusturg on süsteemihalduri poolt veel loomata?
Meie tuuleparkide rajamine venib nagu villane lõng, mistõttu võib Eesti ennast peagi leida olukorrast, kus naaberriigid ütlevad – miks me peaksime sind aitama, kui sa ise midagi ette ei võta. Lätlastel, leedukatel ja soomlastel on õigus seda öelda, sest nad on kriisiks valmistunud ja tasuvad vajalike võimsuste hoidmise eest.
Tänavu oktoobris importis Eesti ENTSO-E andmetel poole tarbitud elektrist, see oli peamiselt tuumaenergia Soomest. Kuid naiivne on arvata, et Soome suudab tagada meie varustuskindluse.
Soome on võtnud eesmärgiks sulgeda lähiajal 1000 MW kivisöejaamu ning kaotas 1400 MW elektriimporti Venemaalt. Novembris oli päevi, kui Soome importis Eesti kaudu Läti gaasijaamades toodetud elektrit, mis on tõstnud hinna Soome-Balti turul üle 300 euro/MWh.
Elektribörs Nord Pool ja Estlinki hinnapiirkond
- Norra, Soome, Rootsi, Taani, Eesti ja Leedu ühist elektribörsi pidav ettevõte on Nord Pool Spot AS.
- See on süsteem elektrienergia suuremahuliseks ostmiseks ja müümiseks, kasutades hinna kujundamiseks nõudlust ja pakkumist.
- Elektribörsil kaubeldakse füüsilise elektrienergiaga tulevikutehingute vormis, see peaks lihtsustama ostjatel ja müüjatel lepingute sõlmimist.
- Asutati 2002. aastal, millega Eesti põhivõrku haldav OÜ Elering liitus 2. veebruaril 2010. aastal – see pani aluse Nord Pooli Estlinki hinnapiirkonna loomisele.
- Estlink on Eesti ja Soome energiasüsteeme ühendav 105 km pikkune merekaabel, mis lülitati töösse 2007. aasta alguses.
- 2014 märtsis avati Estlink 2 merekaabel, mil pikkust 170 km. Mõlema merekaabli omanikud on võrdsetes osades OÜ Elering ja Fingrid Oy.
- Kauplemine Estlinki hinnapiirkonnas algas 1. aprillil 2010. aastal.
- 18. juunil 2012. aastal jagunes Eesti hinnapiirkond kaheks eraldi piirkonnaks, millest ühes kirjeldab Nord Pool Spot Eesti jätkuvalt Eesti piirkonna hinda ning teises näitab Nord Pool Spot Estonian Latvian Exchange hinda Eesti-Läti piiril. Selle põhjus on ülekandevõimsuse piiratus.
- Nord Pooli elektribörsi kaudu ostetakse ja müüakse üle 70% nendes riikides tarbitavast elektrienergiast.
- Nord Pool Spoti omanikud on Norra elektrienergia põhivõrku haldav Statnett (30%), Rootsi elektri ja gaasi põhivõrgu ettevõte Svenska Kraftnät (30%), Soome elektrivõrgu ettevõte Fingrid (20%) ja Taani elektri ja gaasi põhivõrgu ettevõte Energinet (20%).
- Nord Pool on nii turul kaubeldava elektri mahu kui turuosa poolest maailma suurim elektrienergia vabaturg.
Allikas: Nord Pool Spot AS
