Viimaste kvartalite majandusprobleemid on suuresti tööstuse nägu. Selle taga on erinevad tegurid. Osa ettevõtteid sõltusid varem Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast pärit toormest, mis tuleb nüüd asendada kallimaga. Kohati pole see majanduslikult mõistlik ning äritegevus peab muutuma.
Kui olime varem tarneahelate mõttes alguses – ehk sisend tuli meie naaberriigist Venemaalt, siis nüüd oleme lõpus, kuna Türgist sisendeid tuues on siia palju pikem maa kui Lääne-Euroopasse. Meie tööstuse konkurentsivõime võtmeküsimus on, kuidas suudame vähendada tööjõupuudusest tulenevaid probleeme, et investoritel oleks huvi siinsesse tootmisesse raha paigutada.
Tööstuse palgatase on madal
Suur osa probleemidest, mida praegu tööstuses näeme, ei tulene otseselt Vene tarnete ärajäämisest või energiakriisist – need on olnud kõigest päästikuks. Euroopa tööstussektori suurus on käinud käsikäes riikide üldise majandusliku arenguga. Madalama tootlikkusega ja odavamate hindadega riikides on tööstussektori osakaal hõives suurem. Kui aga riik areneb, jääb see väiksemaks.
Eestis on olnud tööstussektori palgatase võrreldes muu majandusega madal. See kõlab küll halvasti, aga ilmselt on meil siiski hulk ettevõtteid, mis pole muutustega kaasa läinud. Rahuliku kasvuga perioodidel on suutnud need firmad kuidagi laveerida, kuid kulude kiire kasvu tingimustes ei saada enam hakkama. Konkurentsis püsimiseks on vaja pidevalt areneda, kõigil pole see aga õnnestunud.
Võimalus Ukraina ülesehituses
Osades harudes on tarvis mõelda, kuidas laieneda välisturgudele ka välismaal asuva tootmise kaudu, sest Eesti väiksus seab meile piirid. Kui algab Ukraina ülesehitustöö, tekib paljudel ettevõtetel võimalus laieneda sinna. See eeldab sealse ärikeskkonna läbipaistvamaks muutumist. Ent Ukraina turg on suur ja vajab ülesehitamiseks erinevaid tooteid. Seal on ka palju tööjõudu ja tootmissisendeid, mida meil napib.
Peamine tegur, mis takistab välisinvesteeringute tööstusesse tulekut, on tööjõupuudus. Eesti tugevus on traditsioonilised tööstusalad, mis paiknevad sadamate läheduses, kus kohalikel elanikel pole hirmu tööstusettevõtete ees ja logistikat on lihtsam korraldada. Meie eelis teiste Läänemere-äärsete riikide ees on läbipaistev ärikeskkond ja ladus asjaajamine. Kui aga investor ei saa piirkonnas palgata juurde piisavalt töötajaid, siis on investeeringu tegemine tema jaoks liiga riskantne.
Tööjõud peab liikuda saama
Tööjõuprobleemi leevendaks parem mobiilsus. Viimaste aastate tööjõupuudus peegeldab äritsükli olukorda – tööpuudus on Eesti mineviku taset arvestades olnudki madal. Samas rahvastik on koondunud linnadesse, kuhu võib olla keeruline suuri ettevõtteid rajada. Selleks, et käivitada n-ö väikestes kohtades uusi tehaseid, on vaja töötajaid sinna transportida.
Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse võib olla planeeringute ja maa hinna tõttu tööstust keeruline rajada, rääkimata sellest, et inimesed üldiselt ei soovi näha tööstust oma elukeskkonna osana. Samas veidi eemale, näiteks Paldiskisse, on ettevõtteid rajada lihtsam, kuid tööjõud peaks sel juhul tulema eeskätt Tallinnast. See oleks võimalik parema ühistranspordi korral. Tööjõu mobiilsuse parandamine vähendab tõenäoliselt nii tööpuudust kui ka tööjõupuudust.
Viimase aja uudised tööstuse allakäigust on ilmselt siiski liialdatud. Tagasilöögid majanduses tekitavad sotsiaalseid probleeme, kuid pakuvad ka võimaluse majanduse struktuuri muutuseks ja lihtsustavad kasvavatel ettevõtetel tööjõu palkamist. Peame jälgima, et Euroopa turg püsiks ühtne ja riikide toetused ei halvendaks meie ettevõtete konkurentsivõimet.
Riik saab soodustada töötajate ümberõpet ja alles jäänud ettevõtete arengut. Tuleb tegeleda ka välisinvesteeringute ligimeelitamise ja hea ärikeskkonna hoidmisega.
