Maagaasi ja põlevkivi kasutust praeguste karmide talvede üleelamiseks ei pea käsitlema tagasiminekuna energeetikas. Vastupidi, see sunnib pikas perspektiivis varustuskindluse tagamiseks kaasama kogukondi ja ettevõtteid, et tulevikus ei peaks enam tänaste probleemidega tegelema.
Ajutiselt suurem põlevkivi ja põlevkiviõli kasutus ei tähenda mingit kursimuutust Eesti energiapoliitikas. Eesti energiasüsteemis on olemas vajalik paindlikkus, et hakkama saada ka ootamatute olukordadega. Käimasolev energiakriis kiirendab loodetavasti uute taastuvenergia tootmisseadmete turuletulekut ja rõhutab paindlikkuse ja kriisideks valmisoleku olulisust.
Kui jääksime pikalt kasutama börsivälise hinnaga elektri universaalteenust, peaksime ka rahulduma stabiilselt kõrge hinnaga. Sellega ei saa aga leppida. Põlevkivielekter pole konkurentsivõimeline taastuvelektriga ja seetõttu tuleb kiiremas korras luua Eestis madalama hinnaga energialahendused. Ka ettevõtetel on oluline roll taastuvenergia toodangu suurendamiseks ise investeerides või sõlmides pikaajalisi lepinguid energiatootjatega.
Suurenevat tarbimist on vaja rahuldada
Energiapöördega on kiire. Ühelt poolt nii koroona- kui julgeolekukriisi tulemusena järsult kerkinud energiahindade tõttu, kuid teisalt on vältimatu vajadus rohepöördeks. Kui otsida kujunenud olukorras midagi positiivset, siis täna pole enam vaja veenda kohalikke kogukondasid taastuvenergia vajalikkuses ega pole vajadust aina uute toetuste järgi, sest investeeringud taastuvenergia lahendustesse on muutunud tasuvaks. Pigem on nüüd riigi vaatest tähelepanu keskmes arendus- ja menetlusprotsesside kiirendamine ja erinevate takistuste eemaldamine.
Lähiaastatel tuleb tegeleda regulatsiooni täiendamisega planeerimis- ja loamenetluste kiirendamiseks, võrgu pudelikaelte eemaldamisega, tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtade ja võimaluste leidmisega ja taastuvelektri vähempakkumiste õnnestumisega aastatel 2023–2025. Kõigi eelduste kohaselt aitab viimasele kaasa kõrgem taastuvenergia tasu, võimaldades tulevikus ära hoida energia hindade tõusu. Järelikult on tegemist tulevikku investeeriva kulutusega.
Tänavu oktoobris jõustunud energiamajanduse korralduse seaduse muudatus näeb ette, et aastal 2030 peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest, seejuures tuleb toota 100% elektrist taastuvatest allikatest. Järgmised taastuvelektri vähempakkumised peaksid tooma täiendavat taastuvelektri toodangut kokku mahus 1,6 TWh.
Võrdluseks – 2021. aastal toodeti taastuvelektrit 2,5 TWh. Eesti tarbimise prognoos on 2030. aastaks aga 9,5 TWh, mis tähendab palju tööd vajalike tootmisvõimsuste loomiseks ning seda lisaks elektrienergia tootmisele ka muudes energiasektorites.
Muutuvas maailmas tuleb osata ümber kohaneda
Kõrged energiahinnad on kogu ühiskonnale uus kogemus õppimiseks, mille üks lahendus on näiteks praegu elektrienergia börsilt ostmist vältida. See on risk, mida saab maandada ise nii energiatootmisse kui energiasäästu investeerides või sõlmides pikaajalisi ostulepingud.
Tööstuse jaoks on vältimatu muutuvas maailmas paindlikult ümber kohaneda, muidu ollaksegi ühel hetkel vanade energiamahukate seadmete tõttu konkurentsist väljas. Fossiilkütuste hinnatõusu võimalus on olnud aga ammu teada. Rohepöördega tuleb olla kursis ning makrotrendi vastu pole mõtet võidelda, sest see ei lähe niikuinii üle.
Kindlasti ei pea ettevõtted ootama riigi käske ega soovitusi, pigem tuleks lähtuda majanduslikult mõistlikest valikutest – efektiivsem, fossiilideta, vähese heitega ettevõtlus tagab edu. Jätkusuutliku rahastamise ja investeeringute tagamiseks rakendatav kestlikkuse aruande kohustus paneb nii või teisiti ettevõtted ise vastuseid otsima.
Rohkem kohapealset elektrit
Kestlikuks toimimiseks saab ettevõttele soovitada eelkõige ressursse tõhusamalt kasutada, vähendamaks sõltuvust kallinemisest, ja katta oma energiatarbimine kohapealse tootmisega.
Rohepöörde „üleelamiseks“ on abiks ka riigi poolt pakutavaid meetmed, näiteks on käivitamisel tööstusaladel võrguga liitumise toetus taastuvelektri tootmiseks ja energia- ja ressursitõhususe meede.
Lisaks riiklikele meetmele on eesmärkide täitmiseks vältimatult oluline kõigis majandussektorites energiatõhususe, salvestuse ja taastuvenergia kasutuselevõtt.
Hea teada
Kohustused, mis muudavad energiapöörde tempot, mõjutades ka ettevõtlust
Valitsuse 2022–2023 tegevusprogramm
- Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus seadmaks 2030. aasta eesmärgiks 100% suurune taastuvelektri osatähtsus – oktoober 2022.
- Ülevaade kohalike omavalitsuste planeeringutega (üldplaneeringutega, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutega) tuuleparkide kavandamisest üle Eesti ja riigi planeeritud või planeeritavatest tuuleparkidest – november 2022.
- Taastuvelektri tootmise vähempakkumise väljakuulutamine 650 GWh taastuvelektri turule toomiseks (täiendavad vähempakkumised 500 GWh 2024 ja 500 GWh 2025) – jaanuar 2023.
- PowerEU paketist lähtuvad õigusaktide muutmise eelnõud või uue õigusakti eelnõu, et kiirendada riigi jaoks oluliste ja piiriüleste taastuvenergia projektide menetlusprotsessi – veebruar 2023.
- Analüüs ja ettepanekud meretuuleparkide taastuvenergia ühendloa loomiseks – veebruar 2023.
- Analüüs ja ettepanekud planeerimisseaduse (ja teiste õigusaktide) muutmiseks selliselt, et sellega kohustatakse üldplaneeringutega lahendama taastuvenergeetikaga seonduvat – veebruar 2023.
Eesti taaste- ja vastupidavuskava
- Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm – käivitamisel.
- Energiasalvestuse pilootprogramm – käivitamisel.
Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamine 30.06.2024
- Eduaruande esitamine e-platvormil Euroopa Komisjonile – 15.03.2023.
- Ajakohastamise kavandi esitamine Euroopa Komisjonile – 30.06.2023.
- Kohalike energia- ja kliimakavade rakendamise toetamine – kevad 2023.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamine kuni 2025
- Ettevalmistavad tegevused (töörühmad) – aprill 2023.
- Mõju hindamised – hanke tähtaeg 12.12.2022.
- Arengukava eelnõu koostamine – alates sügis 2023.
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Pane tähele: Ettevõtted kaasatakse seadusloomesse
2023. aastal on ettevõtted oodatud kaasa rääkima kahe olulise energiamajanduse tulevikku puudutava arengudokumendi koostamisel:
- riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastamine juuni lõpuks;
- energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettevalmistavates töörühmades jm formaatides.
Eesmärgid ja kiired tegevused nende täitmiseks
– Lähima nelja aasta jooksul tuleb kõvasti panustada selleks, et aastaks 2030 moodustaks taastuvenergia:
- vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (2020=30,07%);
- elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100% (2020=28,29%);
- soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63% (2020=58,83%);
- maantee- ja raudteetranspordis vähemalt 14% kogu transpordisektoris tarbitud energiast (2020=12,16%).
– Taastuvelektri projektide kiirendamiseks vajalikud õigusaktide muudatused.
– Taastuvelektri tootmise ja salvestuse võimaldamiseks vajalikud võrguarendused ja elektrivõrgu tugevdamise programm.
– Taastuvelektri vähempakkumised 2023–2025 kokku mahus 1,65 TWh.
– Tööstusaladel energiatootmise hoogustamise programm.
– Biometaanituru arendamise toetamine.
– Kohalike energia- ja kliimakavade koostamine ja rakendamine.
