Eelmine aasta oli erakordne ning kui aasta alguses võis korraks kergemalt hingata, kuna koroonaviiruse keerulisem aeg oli jäänud seljataha, siis veebruaris alanud sõda pööras kõik pea peale. Lisandunud energiakriis sundis esimesed ettevõtted turult lahkuma ja otsad kokku tõmbama.
Finesta tegevjuhi ja tööjõuturu eksperdi Heikki Mäki sõnul ei ole kindlustunnet ja prognoosimise edu oodata ka sel aastal. „Kui sügisel ennustati käesoleva aasta kevadeks sügavat masu, siis praegu tundub, et langus jääb arvatust palju tagasihoidlikumaks ja suurt kukkumist pigem ei tule,“ selgitab Mäki. Tema sõnul ei saa prognooside paikapidamatust majandusteadlastele ja analüütikute ette heita, sest sümptomid ja tegurid, mis varasemalt majanduse jahutamisele eelnesid, on olnud ka seekord kõik selgelt olemas.
„Senised seaduspärasused ja prognoosimise mudelid lihtsalt enam ei tööta. See aga paneb ettevõtted ja organisatsioonid väga keerulisse olukorda, sest teadmatust on keeruline oma plaanidesse sisse kirjutada. Nii suureneb kiire reageerimise ja kohanemise vajadus,“ kirjeldab Mäki ebamäärasust eesootava osas.
Tema sõnul on lähiaja suureks mõjutajaks see, kui kiiresti langeb inflatsioon ning mida teevad selle mõjul intresside määrad. „Kui keskpankurid hakkavad rääkima langevatest intressimääradest, võiks majanduskeskkond sügisel paremas suunas liikuda.“ Lisaks rõhutab ta Hiina majanduse avanemise olulisust. „Kui varem usuti, et Hiina on kuni sügiseni kinni, siis nüüd, kui sealne viiruseolukord on stabiliseerumas ja kaubavood taastumas, annab see üldisele majanduskeskkonna elavnemisele oma tõuke.“ Ta tõdeb, et eesootava aasta puhul on tõenäoliselt oodata samasugust ettearvamatust, sest mitmeid küsimärke on õhus. „Palju sõltub kindlasti sellest, mida teevad energiahinnad, missuguseks kujuneb Hiina avanemise mõju, aga loomulikult ka see, kas jätkub või kuidas lõpeb Ukraina sõda.“
Tugev surve taastuvenergia arendamiseks
Vastukaaluks on energiakriis ja ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid Mäki sõnul sektori kihama pannud ning neil ettevõttetel läheb väga hästi. „Venemaa on suure energiatootjana Euroopa turult väljas ning kogu sealt tulnud energia tuleb asendada. See on tekitanud energiasektorile tohutu surve. Taastuvenergia arendamisse panustatakse rohkem kui kunagi varem ning selles sektoris on praeguse turuolukorra kõige suuremad võitjad,“ tõdeb Mäki.
Ilma võõrtööjõuta enam ei saa
Tööstuse jätkuva automatiseerimisega saavad järjest olulisemaks kompetentside kasvatamine ning ümber- ja täiendõpe. Kuid hoolimata automatiseerimisest ei ole ka Eesti tööstuses terav tööjõupuuduse probleem kuhugi kadunud, vastupidi – see aina süveneb. „Ühelt poolt kompetentside kasv soodustabki üha kõrgema tasu ja lisandväärtusega töö tegemist, kuid ka lihtsad ja erioskuseid mittenõudvad tööd tuleb ära teha ning neid inimesi on üha keerulisem leida,“ toob Mäki näiteid. Ta lisab, et sotsiaaltoetuste kasv tööletuleku motivatsiooni ei kasvata.
Tööjõupuudus pigistab tugevalt ka teenindussektoris. „Pärast koroonakriisi on valdkonnast lahkunud töötajad leidnud teistes sektorites uued ametid. Tagasi pole nad pöördunud ja ilmselt ei pöördugi,“ selgitab Mäki, miks on teeninduses hulgaliselt vabu töökohti. Teravale tööjõupuudusele annab hoogu juurde ka kasvav osaajaga töötamise tendents. „Üha rohkem inimesi tahavad töötada väiksema töökoormusega ning see tähendab, et sama töö tegemiseks on vaja on rohkem inimesi,“ kirjeldab Mäki kasvavat trendi.
Odavamat tööjõudu kohapealt ei saa
Heikki Mäki sõnul pole Eesti ammu enam odava töö riik ning kui me ei taha ega suuda ise enam lihtsamat tööd ära teha tuleb see mujalt sisse osta.
„Kõik Euroopa edukamad majandused on selle läbi teinud. Meilgi ei ole siin midagi peljata, sest võõrtööjõud on avatud majanduse loomulik osa. Kuid Eesti poliitmaastikul püütakse siiani vastuvoolu ujuda ning lihtsamaid ja odavamaid töid regulatsioonide ja piirangutega nii-öelda kaitsta,“ räägib Mäki. Ta rõhutab, et lisaks tegemata tööle kaotab riik arvestatava osa maksutulust, mis tööjõuga skeemitajate tõttu saamata jääb. Rääkimata seetõttu sotsiaal- ja tervisekaitseta töötajatest.
Lisaks ei täida praegune välistööjõu keskmise palga nõue Mäki sõnul enam ammu esialgset eemärki suunata ettevõtted värbama välisriikidest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, eeskätt ITK valdkonnas, sest nende spetsialistide palgatase on kõikjal kõrgem kui tänane Eesti keskmine palk. „Küll aga tekitab see rangeid piirangud lihtsama töö tegijate hankimiseks, millest ka kohalikud enam huvitatud ei ole ning milleks meil Eestis ei jagu lihtsalt enam inimesi,” jääb tööjõuturu eksperdile arusaamatuks, miks regulatsioonidega madalama palgaga töökohti eestlastele hoitakse.
Tööjõuturuekspert on veendunud, et teravale tööjõupuudusele ja töötegijate hankimisega skeemitamisele ei saa läbi sõrmede vaadata ning otsustav käik on siinkohal riigivalitsejate teha. „Võõrtööjõuta ei saada hakkama kusagil Euroopas. Eesti jaoks on küsimus viivitamise hinnas, mis kärbib järjest enam meie majanduse konkurentsivõimet.“
