Värske valituse maksutõusudega eelarve täitmise asemel pakub tööjõu ekspert rohkemaid eesmärke täitva tööturu korrastamise plaani. Uute maksude kehtestamiseks vajalike analüüside ja plaanide tegemise asemel võiks lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ehk korrastada tööturg ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.
Nimelt käib juba aastaid tööjõuturul madalama palgaga töökohtade osas skeemitamine. Niinimetatud skeemitamine on tekkinud Eesti riigi nõudest maksta välisriigi töötajale vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot. Selge on see, et selline tingimus ei too meile rohkem häid tippspetsialiste, vaid vastupidi pärsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat tööd kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus kõigile ametikohadele ning ei arvesta sellega, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii kõrget palka ei teeni.
Kohalikku tööjõudu pole piisavalt ning seepärast on ka lihtsamate ametikohade puhul turunõudlus terav ning oleme olukorras, kus välistöötajad tulevad Eestisse mõne teise Euroopa Liidu riigi töölepinguga, näiteks Poolast, või tavalise turistina, kellel pole ühegi riigi töölepingut. Paraku pakuvad Eestis tööjõu vahenduse teenust ka paljud sellised ettevõtted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse või kas need üldse ära makstakse.
See võimaldab riigi keskmise palga nõudest mööda hiilida ja tähendab, et kuigi töö tehakse ära Eestis, ei saa riik peale käibemaksu muid makse nagu sotsiaalmaks või töötuskindlustusmaks. Riik kaotab seetõttu arvestava osa maksutulu, mis on kindlasti enam kui 100 miljonit ja rääkimata töötajatest, kes on ilma jäänud sotsiaalsest kaitsest. Lisaks pärsib keskmise palga nõudest tekkinud tööturu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettevõtlust ning investeeringud suunatakse mujal, kus tööjõu saadavus on parem.
Praegust olukorda leevendaks keskmise palga nõude tingimuste muutmine
Samuti aitaks olukorda parandada ka see, kui Eestis töö tellinud ettevõtetel lasuks vastutus ja kohustus järgida, et inimesed oleksid tööle võetud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks õiglastel alustel – ka siis, kui tegemist on meil Eestis tööjõudu vahendava ettevõttega. Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole lisaks riigi maksutulule ka töötajatel tervisekindlustust, rääkimata pensionist.
Keskmise palga nõude muutmisega võiksid laheneda ettevõtete arengu pidurdamiseni kasvanud oskustööjõu puuduse probleemid, kasvaks maksulaekumine, praktikas saaks võimalikuks rakendada töötajate võrdse ja õiglase kohtlemise põhimõtet ning suureneks töötajate kindlus sotsiaalsete garantiide osas. Keskmise palga nõudest tekkinud ebaõiglasele ja ettevõtlust pärssivale olukorrale oodatakse pikisilmi lahendust ning see tooks ka riigile praegu väga vajalikud maksulaekumised ning muudaks Eesti taas investeeringutele atraktiivsemaks.
Tundub, et riik on valinud lihtsama tee ja otsustanud maksukoormust tõsta selle asemel, et teha päriselt olulisi samme majanduskeskkonna efektiivsemaks muutmiseks. Hall ala tööjõu kasutamisel ei tundu olevat poliitikule murekoht ega teema pole kellegi agendas. See ainult soodustab ebaausate võtete kasutajaid ning nende konkurentsieelist ja tegevusmahtusid turul. Tegutsemata jätmisega soodustab riik ise halli majandust ning halvab majanduskeskkonda ja kahjustab riigi kuvandit.
Kui riigi otsustajate tasandil midagi ei muutu ja jäädaksegi käed rüpes istuma, tuleb mitmetel ettevõtetel edaspidi uksed sulgeda või mujale kolida. Leedu on juba muutunud välisinvesteeringute vaates kõige atraktiivsemaks Balti riigiks ning on viimane aeg tegutsema asuda, et tiitel Eestile tagasi tuua.
