Aastaks 2030 on riigil eesmärk, et Eestis toodetaks sama palju rohelist elektrit kui siinmail aastas tarbitakse. Selleks, et tuuleparkide menetlustoimingud oleksid sujuvad ning parke saaks püstitada kiiresti, teeb kliimaministeerium ettepaneku seadusemuudatusteks ja rahastab tegevusi lubade väljastamise kiirendamiseks.
Nii kinnitab kliimaminister Kristen Michal, et soodsa hinnaga taastuvenergiast ja lihtsatest menetlustoimingutest peab saama Eesti majanduse oluline konkurentsieelis. Minister selgitab, et 2030. aasta roheenergia tootmise eesmärgi saavutamiseks peame aastas tootma 9,4 TWh rohelist elektrit.
„Praegu toodetakse Eestis taastuvatest allikatest ligikaudu 3 TWh. Sel aastal on ettevõtted langetanud otsused veel lisaks 2,3 TWh taastuvelektri tootmise rajamiseks, mis jõuab turule järgmise kolme aasta jooksul,“ selgitab Michal. „Seega pool tööd eesmärgi täitmiseks on tehtud.“
Mereparkide analüüs tuleb oktoobris
Minister lisab, et energeetikavaldkonnast kogutud andmete järgi on taastuvenergia arendajatel arenduste portfell ligilähedaselt piisav 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks.
Valitsuse seatud taastuvenergia ekspordi eesmärkide ja tulevikus lisanduva tarbe jaoks tuleb valitsuses arutada mereparkide rajamise võimalusi. Analüüsi selle kohta esitab kliimaministeerium oktoobris.
„Kui paljud neist planeeritavatest projektidest teoks saavad, sõltub sellest, kui võimekad on erinevad menetlustega tegelevad osapooled,“ märgib Kristen Michal.
Riigi võimekuse kasvatamisse on ministeerium tänavu suunanud 31 miljonit eurot. Nende vahenditega suurendatakse keskkonnaameti jõudlust tuuleenergiaprojekte kiirelt menetleda, et kõik etapid saaksid läbitud kaks korda seaduses ettenähtust kiiremini. Otsitakse tuuleenergia arendamiseks uusi riigimaadel asuvaid alasid, mille hoonestusõigus müüakse 2024. aastal arendajatele. Lisaks toetatakse kohalikke omavalitsusi tuuleparkidega seonduvate planeeringute ja lubade kiiremal menetlemisel.
Elektrivõrkude arendamine saab lisaraha
Ministeerium on otsustanud anda ka enam kui 40 miljonit eurot elektrivõrkude taastuvelektri vastuvõtuvõimekuse kasvatamiseks.
Valitsus kiitis 28. septembril heaks taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eelnõu, millega muudetakse meretuuleparkide sünd lihtsamaks, sest ametnike kinnitusel jääb bürokraatiat vähemaks. Praegu on meretuulepargi rajamiseks vajalik taotleda kolme erinevat luba: hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ja ehitusluba. Nüüd luuakse eraldi meretuulepargi hoonestusloa menetlus, mis ühendab edaspidi kõik kolm mainitud luba.
Tõhustatakse keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust, seda nii taastuvenergiarajatiste kui ka teiste projektide jaoks. Optimeeritakse KMH tervikprotsessis menetlusetappe ja kaotatakse dubleerivate KMH eelhinnangute andmise kohustus. Eelnõu loob erisuse taastuvenergiarajatiste ajakohastamise projektidele. See võimaldab vajaliku tegevusloa koos KMH läbiviimisega väljastada kolme kuni kuue kuuga.
