Rakutüvede digitaliseeritud arendamine on ekspertide hinnangul üks kuuest Eestile kõige olulisemast süvatehnoloogiast, kus oodatakse suurt läbimurret lähima kahekümne aasta jooksul.
Eesti võimalused selles valdkonnas on seotud eelkõige ravimite arendamise ja personaalmeditsiiniga, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis „Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated“. Tartu Ülikooli teadustööl on selles vallas palju pakkuda.
Väheneb vajadus laborikatsete järele
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitab, et rakutüvede digitaalne arendamine on tööriist parendatud või täiesti uute funktsionaalsustega rakkude ja ensüümide konstrueerimiseks.
„Rakutüvede arendamine digitehnoloogia abil tundub tavainimesele praegu pigem ulmevaldkonda kuuluv, kuid erinevad eksperdid on hinnanud, et teadus- ja arendustegevuse jätkumisel võib tehisliku ja iseseisva raku loomine teoks saada juba lähima 20 aasta jooksul,“ kirjeldab Varblane. „Eestil tasub hoogustada teadus- ja arendustegevust ning iduettevõtlust, et rongist mitte maha jääda ja pöörata olemasolevad võimalused tuleviku majanduskasvuks.”
Digitaliseeritud rakutüvede arendus vähendab vajadust laborikatsete järele ning kiirendab rakkude konstrueerimist, sest kasutab parimate kombinatsioonide leidmiseks masinõpet – tegemist on justkui kiirendatud bioloogilise evolutsiooniga.
Rakutüvede digitaliseeritud arendamist saab rakendada näiteks toidutootmises või meditsiinis, selle majanduslik potentsiaal on teadlaste hinnangul väga suur.
Eesti parimad võimalused rakutüvede digitaliseeritud arendamises on seotud ravimite arendamisega, keskendudes eelkõige geeniteraapiale.
Oluline on andmete kättesaadavus
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et Eesti võimalused peituvad ka biomassi väärindamises ja toiduainetööstuse arendustegevuses. Tartu Ülikooli sünteetilise bioloogia keskuses on näiteks juba alustatud biokemikaale ja ravimeid tootvate mikroobitüvede arendamisega, mis võiks tulevikus anda suure panuse Eesti biokeemiatööstusse.
Rakutüvede digitaliseeritud arendamise tulevik sõltub Uku Varblase sõnul edusammudest teistes valdkondades, näiteks sünteetilise bioloogia, tehisintellekti, geeniredigeerimise, asjade interneti, nanotehnoloogia ja robootika vallas.
„Edasised murdepunktid on seotud andmete kättesaadavuse ja kvaliteediga, kuluefektiivsuse tõstmise ning rakuarendusega kaasnevate ohtude ennetamisega. Näiteks sünteetiliste organismide keskkonda sattumise või bioterrorismi oht,” märgib ta.
Eestis mitu rakutüvedega tegelevat firmat
Eesti tehnoloogiaettevõtetest tegutsevad rakutüvede digitaliseerimise valdkonnas Startup Estonia andmetel näiteks Icosagen Cell Factory ja Icosagen, mis tegelevad terapeutiliste antikehade ja rekombinantsete valkude teadusuuringute ja diagnostikaga. Samuti stabiliseeritud valkude tootmisega tegelev Solis BioDyne ning iduettevõtted ÄiO Tech ja Gearbox BioSciences.
Lühiraport „Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde stsenaariumid Eestis“. Lühiraport tugineb Arenguseire Keskuse tellimusel Civitta Eesti läbi viidud uuringul „Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile“.
