Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest on tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.
Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.
„Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand ei ole nii särav.“
Nii seisneb üks sõnumitest, millega Kati Kusmin Industry 5.0 publiku ette läheb, selles, et EIS tegeleb Eesti riigi kui atraktiivse elu- ja töökeskkonna tutvustamisega välisriikides, tuge püütakse pakkuda kõigile, kes seda soovivad, ent selle tegevuse mõju avaldumine võtab aega aastates, mitte nädalates või kuudes.
Ta selgitab, et välisvärbamise lihtsustamiseks kehtib välismaalaste seaduses erand, mille kohaselt peab välisspetsialistile maksma vähemalt 1,5-kordset keskmist palka. Ka EIS-i välistalentidega tegeleva Work in Estonia programmi raames hiljuti tellitud uuringust selgus, et ainult veerand tööstusettevõtetest värbab välismaalaste seaduses määratletud tippspetsialiste, mis teisisõnu tähendab seda, et tööstusettevõtetel ei ole võimalik välisspetsialistile nii kõrget palka maksta.
Küsimustele vastab Kati Kusmin.
Millises seisus on praegu Eesti tööstus – oma jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime, ekspordile orienteerituse jmt osas?
Seda peaks vaatama laiemalt. Oleme jõudnud riigi arengu ja ühiskondliku ambitsiooniga sinnamaale, et kui seni võisime liikuda hoogsal sammul edasi olemasolevate tehnoloogiate kasutuselevõtmisega ja kvaliteetse allhanke pakkumisega, siis nüüd on vältimatult vajalik lükata sisse järgmine käik, liikumaks väärtusahelas kõrgemale. See tähendab ise omatoodete ja tehnoloogiate väljatöötamist ning nende skaleerimist maailmaturgudele. Täpselt nii, nagu oleme seni digiriigi ja avalike e-teenustega muule maailmale eeskujuks olnud ning oma lahendusi eksportinud.
Peame vaatama, milliseid probleeme suudame veel maailmas ära lahendada. Need võivad olla uued tervisevaldkonna lahendused, ravimid, toit, energiakandjad, ringsed ärimudelid või ressursside taaskasutust võimaldavad tehnoloogiad. Tööstusel on siin kaalukas roll. Mida edukamalt suudab meie tööstus uut käiku sisse panna, seda paremini läheb kogu meie riigil.
Kuivõrd tööstusettevõtetes ollakse teadlikud arenguvajadusest ja võimalustest saada selleks ühel või teisel moel tuge?
Digitaliseerimine ja automatiseerimine on tööstuse loomulik osa. Ettevõtted konkureerivad turgudel ja konkurentsis püsimiseks on pidev arendus ja efektiivsuse otsimine vältimatu. Samuti on laual tööjõu küsimused – odavat tööjõudu meil enam pakkuda ei ole, aga kui vaadata meie tootlikkust, siis suures plaanis teeme ikka liiga odavaid asju.
Mis puudutab EIS-i kui tugisüsteemi kasutamist, siis ettevõtted on erinevad. On selliseid, kes hoiavad süsteemselt meie teenustel ja pakutavatel võimalustel silma peal ja kasutavad kõike, mis arengut ja kasvu toetab. Aga on ka neid, kes mingil põhjusel meieni ei jõua või kelleni EIS pole jõudnud.
Kuidas on viimase paarikümne aasta jooksul tööstuse arengustrateegiad muutunud ja koos sellega ka toetuste vajadus?
Toon välja kolm aktuaalset suunda.
Kui ettevõttel on küsimused, mida, kuidas ja mis järjekorras digitaliseerida, siis kõigepealt soovitan ära teha digiteekaardi. Selleks on EIS-il eraldi toetus – väline ekspert aitab ära kaardistada ettevõtte digitaliseerimispotentsiaali ning luua tegevuskava koos investeeringute tasuvusaegadega. Lisaks on digipöörde toetus, et vastavalt tegevuskavale tuginedes esimesed investeeringud ära teha.
Teine toetav suund on ettevõtte arenguprogramm. See sobib tegutsevale tootmisettevõttele, kel vajadus leida näiteks põhiäri kõrvale uus ärisuund ja saada uusi võimalusi kasvuks. Toetuse raames on võimalik panustada tootearendusse, tehnoloogia ja digitaliseerimise arendustesse, aga ka viia oma tegevus rahvusvahelisele turule. Arenguprogrammis seni osalenud ettevõtete müügitulu kasv võrreldes sektori keskmisega on 21%. See annab kinnitust, et pikaajalise läbimõeldud strateegilise plaaniga ambitsioonikad ettevõtted kasvavad turust märgatavalt kiiremini.
Kolmas oluline suund on teadusmahukas arendustegevus. Selleks on EIS-il rakendusuuringute programm. Ainuüksi eelmisel aastal nõustasime üle 200 ettevõtte, kes tahavad arendada tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid, mida veel maailmas ei ole. Viimase kolme aasta jooksul on programmist toetatud arendusprojekte enam kui 120 miljoni euro ulatuses.
Kuivõrd aktiivselt on tööstusettevõtted üldse valmis algatama oma ettevõttes teadus-arendustegevust?
See on võtmekoht ettevõtte arengus järgmise käigu sisse panemisel. Töötame selle nimel, et ettevõtete teadus-arendustegevus nii mahult kui kvaliteedilt tõuseks. See ei tähenda koostööd ainult teadusasutustega, vaid ka teiste ettevõtetega nii Eestis kui välisriikides ning lisaks on Eestis nüüd asutatud ka oma rakendusuuringute keskus. Rakendusuuringute programmi meeskond on puutunud kokku paljude tööstusettevõtetega, kes teevad koostööd ka iduettevõtetega ning on valmis paindlikult prototüüpe tegema. Osalt tuleneb motivatsioon sellest, et kui start up suureks kasvab, siis on tööstusettevõttel uus ja võimekas klient.
Kui seda artiklit loeb aga mõni tööstusettevõtte juht, kes ei tea, kellega ta koostööd peaks tegema, siis soovitan EIS-i rakendusuuringute ekspertide poole pöörduda – partneri leidmine ja kokku viimine on üks valdkond, kus saame kaasa aidata ja kus meil on tipptasemel kompetents nii oma organisatsioonis kui ka väliste partnerite näol.
Millised on need tegevusalad, mis peaksid hakkama mõtlema kannapöördele, kuna ei lähe kokku kliimaeesmärkidega?
Teemad, nagu ESG (jätkusuutlik ettevõtlus), DNSH (kliimaaruandlus) ja Euroopa Liidu taksonoomia (kestliku majandustegevuse raamistik) tuleb endale selgeks teha. Lisaks mõjutab ettevõtlust koostamisel olev Eesti enda kliimaseadus. Kõige tuntavam mõju on vast see, et suurema keskkonnajalajäljega ettevõtete ligipääs kapitalile võib olla piiratud – seda nii panka de kui ka riiklike toetuste tasandil. Keskkonnanõuetega mitte arvestamine võib kaasa tuua müügipiirangud, kus rahvusvaheliste klientide hangetes pole võimalik kvalifitseeruda. Näiteks Skandinaavia ja EL-i partnerid ei kaasa ettevõtet enam oma tarneahelasse, kui viimane oma ESG strateegiat läbi ei ole mõelnud. Samuti on Eesti ettevõtjatel raske osaleda rahvusvahelistes hangetes, kui toodetel puudub keskkonnadeklaratsioon.
Igal juhul on kindel, et keskkonnahoidlik ja vastutustundlik ettevõtlus ning rohetehnoloogiate arendamine on suunad, millel on pärituul taga.
Töötleva tööstuse kogutoodang on juba üpris pikalt püsinud languses – kuidas seda kasvule pöörata ja milline võiks olla EIS-i roll selles?
Kui on vaja uusi kliente ja turge leida, siis EIS-i ekspordiosakonnas on kompetentsi nii uute turgude leidmiseks kui ka turuspetsiifika mõistmiseks. Võimalik on kasutada meie ekspordinõunike abi, kes nõustavad turule sisenemisel ja aitavad leida usaldusväärseid partnereid. Samuti korraldame ärimissioone, kontaktreise ja ühisstende rahvusvahelistel messidel, pakume turupõhiseid koolitusprogramme jne.
Kui aga küsimus on ettevõtte valikutes laiemalt, siis kolm esimest asja mille peale mõelda said juba mainitud – digiteekaart, ettevõtte arenguprogramm ja rakendusuuringute programm.
Mida teha, et Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toetus jõuaks ettevõtjateni, kes Ida-Virumaa põlevkivile orienteeritud tööstuse rohepöörde vaimust kantud suunda pööraksid?
Toetuste tingimusi riigi poolt leevendati ning peale seda on ettevõtjate huvi ka suurem. Praegu on erinevates menetlusetappides ligi 400 miljoni euro väärtuses projekte, mis loovad üle 1000 töökoha. ÕUF-i abil teevad ettevõtted väga huvitavaid arendusi. Näiteks on toetust saanud Ragn Sellsi tütarettevõte, mis käivitab piloottehase, et toota põlevkivituhast kaltsiumkarbonaati ning sarnase teemaga tegeleb ka rohetehnoloogiaettevõte Trisector, mis keskendub põlevkivi aheraine väärindamisele.
Kohalike ressursside ja mõnes mõttes ka jääkmaterjalide väärindamine on riiklikult oluline strateegiline suund ning suure potentsiaaliga nii ärilises kui ka laiemalt ühiskondlikus ja keskkondlikus mõttes.
Aga see on tõsi, et ÕUF-i reeglid on Euroopa Liidu üleselt samad ning meil ei ole võimalik neid muuta.
Millised võiksid olla tulevikuvaldkonnad, milles kodumaine töötlev tööstus võiks rahvusvahelist edu saavutada?
Kui vaadata, mis on need suured globaalsed trendid ja tulevikuülesanded, siis maailmas on vaja uusi energiakandjaid, tõhusamaid transpordisüsteeme, ringseid ärimudeleid, keskkonnasõbralikku toitu, ressursside taaskasutust soodustavaid tehnoloogiad jne.
Väga aktuaalne on kaitsetööstuse areng. Näiteks on meil SmartCapil osalus NATO innovatsioonifondis, mis keskendub kaksikkasutusega (dual-use) tehnoloogiate arendamisse investeerimisele ehk sellest tehnoloogiast võiks kasu olla nii kaitsetööstusel kui ka muudes elusfäärides. Riiklikult on oluline bioressursside väärindamine, olgu selleks puit või teravili. Palju oodatakse ka tehisaru potentsiaalist tootlikkust tõsta.
Kuivõrd reaalne on, et EIS võiks hakata toetama maavarade kaevandamise või töötlemisega seotud tegevusi Eestis?
Haruldaste muldmetallidega seotud Neo magnetitehas on õiglase ülemineku fondist toetust saanud. Maavaradest fosforiit on ühiskondliku debati ja poliitikakujundajate teema. Suures plaanis on oluline see, et kui Eesti otsustab maavarad kasutusele võtta, siis mõistlik on nendest väärtust loov tegevus ka siin ette võtta. Kindlasti ei ole tark eksportida väärindamata maa- või loodusvara ning hiljem ise importida sellest loodud tooteid. Nii tasub küsida, kas me puitu või vilja piisavalt väärindame.
Millised energiatootmise moodused võiksid tulevikus olla toetusesaamises prioriteetsed?
Oluline on mitte hoida mune ühes karbis ning arendada erinevaid tehnoloogiaid. Näiteks sai viimasest rakendusuuringute programmist toetust Paldiskisse rajatava vesisalvesti Zero Terrain tehnoloogiat arendav Energiasalv.
Samuti on Eestis alles hiljuti investeeringu kaasanud vesinikutehnoloogiaid arendav Elcogen, meil on oma tuulikutootjad jne. Samamoodi on oluline tehnoloogiate arendamine ka energia säästmiseks. Lisaks näeme suurt potentsiaali ka kortermajade tehaselises rekonstrueerimises, kus saab kokku digitaliseerimine, tööstuslahendused ning ekspordipotentsiaal Euroopas.
