• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Konverents „Deep Tech Atelier 2024“ keskendub bio- ja kosmosetehnoloogiatele

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
mai 2024
Kategooria: Sündmus
Deep Tech Atelier

Deep Tech Atelier

16. mail 2024 algab Baltikumi ambitsioonikam teadus- ja tehnoloogiakonverents „Deep Tech Atelier 2024“, kus kõige veenvamad idufirmade ideed saavad konsultatsioone, investeerimisvõimalusi ja väärtuslikke auhindu investorite fondidelt.

Seetõttu on kümned Läti võistlejad hoolikalt valmistunud kahepäevasteks esitlussessioonideks ja virtuaalseks näituseks, samas kui ürituse ulatuslik programm tagab, et iga osaleja leiab endale huvipakkuvad teemad.

Läti idufirmade assotsiatsiooni (Startin.LV) andmetel oli aasta alguses nende Läti idufirmade andmebaasis registreeritud 449 idufirmat. 2022. aastal töötas Läti startup-kogukonnas 3677 töötajat, kelle keskmine kuupalk oli umbes 2500 eurot. Maksudeks maksid Läti idufirmad 2022. aastal kokku 57,2 miljonit eurot. Enamik Läti idufirmasid tegutseb sellistes valdkondades nagu FinTech, HealthTech, tehisaru, MedTech ja liikuvus.

Et edendada ka teiste tööstusharude arengut, keskendub tänavune Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri (LIAA) poolt Riias korraldatav konverents ettevõtluse ja teaduse, bio- ja kosmosetehnoloogiate ning muude innovaatorite jaoks oluliste küsimuste sünergiale. Konverentsil rõhutatakse ärivõimalusi ja küsimusi kommertsialiseerimisest ning üks päev on pühendatud ka Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA).

Innovatsioon on majanduse mootor

„Läti majanduse tulevik peitub kõrge lisandväärtusega ja teadmismahukates sektorites. Seetõttu on väga olulisel kohal teadusuuringud ja STEM-ainete õppimine koolides ja ülikoolides, juurdepääs kapitalile, idufirmade toetamine ja halduskoormuse vähendamine. Meil on olemas teadmised, oskused ja ressursid, et Läti saaks kasvada ning selleks, et järgmised tehnoloogia- ja innovatsiooniliidrid saaksid siin oma ettevõtteid arendada, meelitades ligi välismaiseid erainvesteeringuid. Innovatsioon on majanduse mootor ja meil on olemas julged ideed, mida ellu viia,“ ütles Läti Vabariigi peaminister Evika Silina.

„Erinevate süvatehnoloogiliste tööstusharude eksperdid on kogunenud sellele olulisele konverentsile Baltikumis, mis on nendele valdkondadele pühendatud. Meil on hea meel tervitada Riias nii asjatundlikku ja aktiivset rahvusvahelist kogukonda, enam kui 1000 eri valdkondade spetsialisti, kes on eriti huvitatud konverentsi kõige olulisematest teemadest – bio- ja kosmosetehnoloogiast, rahastamisest ja uusimatest teaduslikest avastustest,” rääkis LIAA investeeringute ja energeetika asedirektor Laura Strovalde. „Oleme kindlad, et kahe päeva jooksul tekkinud arutelud, uued kontaktid, sünergia idufirmade ja potentsiaalsete investorite vahel on uus samm mitte ainult Läti, vaid ka kogu piirkonna arengus. Ühisinvesteeringud suurendavad kindlasti innovatsioonivõimekust, loovad innovatsioonisüsteemi ja viivad paratamatult majanduse hädavajaliku tehnoloogilise arenguni, eriti RIS3-valdkondades*,“

Kosmos on inimkonna jaoks uus teabeallikas

Konverentsile on kutsutud mitmed tööstuse esindajad, keda hinnatakse kõrgelt nii nende kodumaal kui ka rahvusvaheliselt nende erialases töös. Näiteks Konverentsile on kutsutud mitmeid tööstusharu esindajaid, keda hindavad kõrgelt nende kodumaal ja rahvusvaheliselt nende erialases töös. Näiteks Darja Matt, Eesti Teadusnõukogu, Petri-Jaan Lahtvee, AIO Tech’i asutaja, Vaido Mikheim, Deep Tech Project Lead @ Startup Estonia, Erki Ani, SFV peapartner, Jana Budkovskaya, Beamline Acceleratori tegevjuht.

Bianka Cefalo, kes 2013. aastal oli noorim Itaalia analüütik, kes töötas NASA/JPL Insight Marsi missioonil, on samuti kohal. Praegu elab Bianca Cefalo Londonis – ta on Space DOTS Inc. tegevjuht ja kaasasutaja – see on progressiivsete materjalide uurimise ja arendamise teerajaja kosmoses, eestvedaja jätkusuutliku ringmajanduse jaoks vajalike põhielementide katsetamises, kvaliteedikontrollis ja arendamises.

Tema veendumus on, et kosmosetehnoloogia võib luua meie tulevikku, ja Bianca Cefalo tuletab meile meelde: „Me kõik sõltume iga päev kosmosetehnoloogia toodetest, eriti satelliitidest ja kosmoseuuringute tulemustest. Valitsused ja miljardid inimesed kasutavad kosmosetehnoloogiat iga päev, ilma et nad sellest aru saaksid. Alates sotsiaalmeediast kuni Google Mapsi, telemeditsiini, videokonverentside süsteemide, pangaülekannete, vee- ja naftatorude kontrollimiseni. Kõik põhineb satelliitsidel ja selle kaudu saadud andmetel.

Tänu telekommunikatsioonisatelliitidele saavad maapiirkondades elavad inimesed kasutada linnades elavate inimestega võrdväärseid internetiteenuseid, see vähendab piirkondlikku digitaalset lõhet ja hariduslõhet. Kosmosetehnoloogia on kaasaegse elu alus. Kosmos on inimkonna jaoks uus teabeallikas. See on inspiratsiooni, kohanemise ja arengu allikas. Kosmosetehnoloogia abil kujundame oma tulevikku. Ja sellega liigume inimkonna evolutsiooni järgmisele tasemele.“

Konverentsi „Deep Tech Atelier 2024“ programm koosneb kolmest etapist:

  • Deep Tech-etapp, mis on pühendatud rahastamise ja tööstuspoliitika küsimustele, tugivahenditele, parimatele tavadele ning investoritele mõeldud startup pitch’ile ja reverse pitch’ile;
  • BioCosmic-etapp, kus 16. mail toimub Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) päev, kus rõhutatakse kosmosetehnoloogiatele pühendatud sisu, ja kus 17. mail keskendutakse progressiivsetele biotehnoloogiatele;
  • 16. mail toimuval kasvuetapil tutvustatakse Norra rahastamisvahendi edulugusid ja selle pakutavaid toetusvõimalusi, 17. mail aga käsitletakse Läti laboratooriumis teaduskommunikatsiooni küsimusi. Samuti toimuvad mitmesugused kaasnevad üritused või kõrvalüritused.

Lisateave on saadaval ja tasuta registreerimine on võimalik aadressil: https://deeptechatelier.com.

Sildid: innovatsioonLätisündmusteadus- ja arendustegevus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Swedbanki tööstusuuring: jalad on põhjas, kuid taastumine saab olema visa

Järgmine artikkel

Turule jõudsid uued madala keskkonnamõjuga ehitusplokid

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Järgmine artikkel
bauroc green

Turule jõudsid uued madala keskkonnamõjuga ehitusplokid

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.