Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Aasta Ettevõtja konkursil jõudis viie parima digitaliseerija kategoorias viie parima hulka kolm puidutööstussektori ettevõtet. Nende seas ka Võrus tegutsev AS Barrus, mis on lisaks uuendusmeelsusele tuntud ka kui mitmekülgne piirkonna elu edendaja.
Enam kui 30 aastat Võru linna lähistel Verijärvel liimpuidu tootmist arendav Barrus on täna igal aastal 15% müügitulu kasvatav ekspordile suunatud ettevõte aastakäibega 110 miljonit eurot. Nende ärifilosoofia lahutamatu osa on kestlik majandamine nii, et puidust sünniks maksimaalne väärtus. Raisku ei lähe midagi, kogu puit, mis jõuab tehase toorainelattu, kasutatakse sajaprotsendiliselt ära. Nii on Barruses välja rehkendatud, et tänu viimaste aastate arendustele, sh digiprojektidele on saavutatud ümarpalgist 4–5% parem saematerjali väljatulek. Seega saadaks toormest kätte rohkem väärtuslikku materjali.
Aastatega on ettevõte kasvanud kordades, Barruse kolme tehase aastane tootmismaht oli 2024. aastal 113 476 m3 liimpuitu. Lisaks on ettevõte piirkonna üks suurimaid erasektori tööandjaid.
Toetades kogukonda, toetad ettevõtet
Tänavusele, järjekorras juba 30. korda toimuval ettevõtluskonkursil jõudis AS Barrus viie parima tööstuse digitaliseerija sekka. Selles kategoorias hinnatakse ettevõtteid, kes on eeskujuks tootmise automatiseerimises, andmepõhises juhtimises ning digilahenduste abil loodud ärilises väärtuses. Selles kontekstis on märgiline, et tänavu 1. septembril jõudis Barrus oma viimaste aastate ühe olulisema verstapostini – lõpule jõudis kolm aastat väldanud vastse majandustarkvara tootmisesse juurutamine. 2022. aastal ette võetud töö viis läbi digitaalsete ärilahenduste väljatöötamisele spetsialiseerunud ettevõte Oixio. Lisaks on Barrus tuntud kui oluline panustaja kohaliku kogukonna elu edendamisse.
Nii kuulus ettevõte hiljaaegu tegevust alustanud IT ja programmeerimise õppeasutuse Kood/Võru loojate sekka, ollakse Võru võrkpalliklubi suurtoetaja ja õlg on alla pandud veel mitmetele kohalikele tegemistele. Läinud aastal pärjati Barrus maakondliku tiitliga Aasta Tööandja 2024. Kõike seda saab aga teha vaid siis, kui ettevõtte enda majanduslik seis on heal järjel. Barruse tegevjuht Martti Kork märgib, et neil lähebki hästi paljuski tänu sellele, et põhitegevuse kõrvalt ka toetusprojekte ellu viiakse.
„Toetades kohalikku kogukonda on meie kaubamärk tuntud ja see aitab kaasa ka sellele, et meie piirkonnas leidub inimesi, kel on need oskused, mida ettevõte vajab ja kes tahavad meil töötada,” kirjeldab ta Barruse ärifilosoofia sotsiaalset tahku. „See lähenemine töötab mõlemat pidi. Meil läheb suhteliselt hästi, oleme oma plaane suutnud järgida. Samas annab see võimaluse investeerida tagasi nii ettevõttesse kui kohaliku elu arengusse. Nii saame maitsta neid vilju, mida ise oleme külvanud. Tööjõu voolavus on meil madal, inimesed on tuntavalt motiveeritud ja kõik see annab meile üldse võimaluse unistada edusammudest, sh nendest, mille oleme digitaliseerimisel ette võtnud.”
Rohked andmed vajavad nutikat töötlemist
Piltlikult öeldes digimaailma sisenemine toimus Barruses kolme-nelja aasta eest, mil juhtkonnas saadi aru, et tänapäeval, kui andmed ja nende lugemisoskus määrab suuresti ettevõtte edukuse, tuleb andmekorjele ning nende töötlemisele hakata süvendatud tähelepanu pöörama. Siin ei saa mööda rahapaigutustest, aga ka mõttemaailm ja suhtumine peab muutuma. Martti Korgi sõnul peab ettevõtet juhtides tagama majandamise jätkusuutlikkuse vähemalt kuni kümne aasta perspektiivis, arvestades asjaolu, et puidutööstus toimetab praegu küllaltki ebakindlas olukorras, mis puudutab toormeturgu, kiiret inflatsiooni, palgasurvet jmt.
„Ühest küljest on meie otsus automatiseerida tootmine niipalju kui võimalik. Teisalt peame muutma oma töö numbritega palju täpsemaks,” räägib ta. „Viimastel aastatel oleme soetanud uusi tootmisseadmeid enam kui 30 miljoni euro eest. Kõik need seadmed on võrgus ning nad kõik toodavad pidevalt mingisuguseid andmeid. Väljakutse peitub selles, kuidas neid andmeid maksimaalselt kasutada, et puidust võimalikult palju toodet välja tuleks ja protsessid oleksid kiired. Võtmesõna on põhjalik ja tark info töötlemine ning selles püüame olla oma valdkonnas parimad.”
Digilahenduste rakendamises võib tema hinnangul peituda teatud lahendus ka tooraineprobleemile. Näiteks läbi selle, et ollakse toormeturul konkurentsivõimelisemad nendest firmadest, kes oma andmetega ehk nii suurt ja põhjalikku tööd ei tee. Arendusjuht Vaido Otsar on seda meelt, et kaasajal on iga firma IT-firma ja infotehnoloogia alased oskused on vajalikud igas firmas. See tuleb enda jaoks lahti mõtestada, sellega peab leppima ja arengutega kaasa minema, muidu jääd lootusetult rongist maha.
Kestlikkus tuleb ettevõtte pideva arendamise kaudu
Otsar arvestas välja, et kui viis aastat tagasi oli Barruses 40 arvutiga töötavat inimest, siis praegu on juba umbes 150 sellist töökohta, kus arvuti kasutamine on möödapääsmatu. Kusjuures see trend ei muutu, vaid süveneb – kogu elu muutub üha digitaalsemaks, muu hulgas ka tööstus, tootmise juhtimine, logistika, müük ja kõik muu kaasnev.
„Barrusel kui aastaid kasvanud ja ka edaspidi kasvaval ettevõttel jäävad mingil hetkel vanad ülikonnad väikeseks ja tuleb lasta uued õmmelda. See puudutab kõiki valdkondi, alates tööstusseadmete väljavahetamisest paremate, täpsemate, kiiremate vastu, lõpetades võrkude ja aruandlusplatvormidega, sh majandustarkvara väljavahetamisega,” selgitab Vaido Otsar lahti ettevõtte arengu ja aja nõudega kaasas käivat paratamatust. „Nii on Barrus üdini digitaalne kõikides valdkondades.”
Digilahendused aitavad püsima jääda
Nii Kork kui Otsar on veendunud, et vaid nõnda saab võita konkurentsis nende maade ettevõtteid, kus tooraine ja energia hind on stabiilsem ja tööjõud odavam. Üks digilahendustest tuge otsimise liikumapanev jõud tuleb ka klientide poolt, kes soovivad saada üha spetsiifilisemat materjali, kus on detailselt kirjeldatud puidu tihedus, lülipuidu lubatud asukoht, oksakohtade vahe jne, mille kokkupanemine pole endisel moel enam lihtsalt võimalik.
„Ettevõtte kestvuse tagamiseks ei ole me suutnud muud välja mõelda, kui et seda saab saavutada vaid tõhusa andmetöötlusega,” nendib Martti Kork. „Inimene seda andmehulka oma pea ja Exceli-tabeli abil töödelda ei suuda, sestap tuleb kasutada masinarvutust, moodsas keeles tehisintellekti.” Vaido Otsar toob andmemahtude iseloomustamiseks näite – kui mõne aasta eest sai audiitorile vajalike andmete saatmisel hakkama paari meiliga, siis mullu pidi ta kogu paketi edastamiseks saatma juba 24 eraldi e-kirja.
Puidutööstus ootab hakkajaid töötajaid
„Informatsiooni hulk muudkui paisub ja inimene oma seniste traditsiooniliste meetoditega ei suuda seda enam hallata. Appi tuleb võtta tehisaru, kusjuures seda peab õppima mõistlikult kasutama, et sellest kasu ka oleks,” märgib Otsar. „Ei maksa karta, et AI meilt töö ära võtab. Endiselt on vaja inimesi, kes tehisarule tegevused ette annavad. Ja need inimesed peavad olema teadlikud sellest, mida nad tahavad saada.”
Ta lisab, et otsustamisõigust Barruses tehisarule pole antud, küll aga püüatakse luua n-ö soovitussüsteem, et töötajal oleks võimalik orienteeruda heade ja väga heade valikute vahel.
Martti Korgi sõnul ei moodusta puidutööstuse valdkonnas IT-arendustesse investeerimine veel lõviosa koguinvesteeringutest, aga need summad küünivad ikkagi sadadesse tuhandetesse eurodesse igal aastal.
Kusjuures need rahapaigutused tuleb jagada kaheks, võrdselt oluliseks osaks. Üks on IT-süsteemide ülesehitamine, käigushoidmine ja arendamine, teine pool on inimesed ja töökohad, mida tuleb vastavalt ümber kohandada, töötajaid koolitada, lisatöökohti luua.
Ta innustab noori puidutööstusesse ametisse tulema, kinnitades, et see pole enam ammu mingi käsi määriv ja selga koormav saekaatritöö, vaid kiiresti arenev ja kaasaegne tööstusvaldkond, kuhu on oodatud erinevate profiilidega insenerid, spetsialistid ja oskustöölised.
