Tehnoloogia arenguga arenevad ka petuskeemid ja nendeks kasutatavad tööriistad. Üks kõige uuemaid lahendusi, mida kelmid täna kasutavad on tehisintellektil põhinev programm FraudGPT.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik räägib lähemalt, kuidas see populaarse ChatGPT n-ö kuri kaksikvend töötab ning kuidas oma raha selle eest kaitsta.
Tehisintellekt (tuntud ka kui AI) on süsteem, mis on võimeline täitma ülesandeid, mis tavapäraselt nõuavad inimesesarnast intelligentsust. See suudab mõista nii kirja- kui argikeelt, teha otsuseid ja õppida kogemustest. Kuigi tehisaru on muutnud info otsimise ja töötlemise ning ka paljud muud ülesandeid inimeste jaoks kergemaks, saab uut tehnoloogiat paraku kasutada ka kriminaalsetel eesmärkidel.
Erinevus peitub piirangutes
FraudGPT on tumeveebis leviv AI vestlusrobot, mis sarnaneb laiemalt tuntud ChatGPT lahendusega. Mõlemad programmid loovad kasutaja sisendi põhjal realistlikku ja ladusat sisu, kuid erinevus seisneb piirangutes. „Kui sa palud vestlusrobotil luua petturlikku või kriminaalset sisu, siis ChatGPT keeldub, samas kui FraudGPT loodi spetsiaalselt just sellisteks toiminguteks. Seega saavad finantspetturid pahavara kasutada veenvate sõnumite loomiseks, mis suunavad inimesi tegudele, mida nad tavaliselt ei teeks,“ sõnas Kiik.
Eksperdi sõnul oskab pahatahtlik vestlusrobot luua personaalseid petukirju, koostada tekstsõnumeid ja väga realistlikke veebilehti, mis veenavad ohvreid avalikustama oma isiku- või finantsandmeid. FraudGPT aitab luua ka võltsitud dokumente, arveid, maksetaotlusi ja petuteateid. Sõnumitesse on tihtipeale lisatud ka link või manus, mille klõpsamisel võib kasutaja seade nakatuda pahatahtliku tarkvaraga.
Tuleb säilitada kriitiline meel
Esimene samm enda ja oma raha kaitsmiseks on Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul kriitilise meele hoidmine. „Kuigi FraudGPT oht tundub kauge, kohtame me seda tõenäoliselt sagedamini kui arvame. Loo omale harjumus kontrollida kõiki ootamatuid teabenõudeid või rahaülekandeid, isegi kui esmapilgul tundub sõnum laekuvat usaldusväärselt aadressilt. Kindlasti kontrolli infot ametlike veebilehtede ja kontaktide kaudu.“
Lisaks tuleb tähelepanu pöörata teksti grammatikale ja sisule, sest eriti selliste keelte puhul, mida räägitakse maailmas vähem, nagu seda on eesti keel, esineb tehisintellekti loodud tekstis tihtipeale vigu või ebatavalist lause ülesehitust. Need võivad sisaldada veidrat sõnakasutust ja teha käänamisel vigu, sest tehisaru ei ole veel piisavalt arenenud, et selliseid ebatäpsusi täielikult vältida.
Teine viis, kuidas pettuste ohvriks langemist vähendada, on ise tutvuda ja ennast kurssi viia kõige uuemate tehisintellekti võimalustega. Legaalsete ja kasutajasõbralike AI lahenduste kasutamine aitab paremini mõista tehisintellekti olemust ning selle loodud sisu. Veiko Kiik tuletas meelde, et kindlasti peaks tegema seda ohutult, ilma oma isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot avaldamata.
Ekspert pani südamele, et kahtlase sõnumi korral tuleb sellest kindlasti teada anda: „Ära kunagi avalda kellelegi oma internetipanga paroole, sisselogimise- või kaardiandmeid. Kui siiski kahtlustad, et tegemist on pettusega või oled juba langenud pettuse ohvriks, anna sellest kindlasti teada politseile ning pangaga seotud pettuse korral ka oma kodupangale.“ Ta lisas, et iga märkamine on oluline, sest kiire reageerimine võib mitte ainult aidata sind, vaid ka teisi.
