Swedbank viis sel suvel läbi tööstusettevõtete stressitesti. Analüüsisime 121 suurema Eesti tööstusettevõtte finantsandmeid ning vaatlesime, kuidas negatiivsed stsenaariumid, näiteks toormehindade muutus, kasumlikkuse vähenemine ja küberrünnakud võivad ettevõtete käekäiku mõjutada. Siin on mõtlemapanevad tulemused.
Eesti tööstuse jaoks on viimased aastad olnud turbulentsed ning varasemast kehvem olukord ekspordipartnerite ja Eesti majanduses on mõju avaldanud ka meie tööstusettevõtete tulemustele.
Töötlev tööstus on Eesti majanduse suurim sektor mõõdetuna nii panuse poolest sisemajanduse koguprodukti kui ka arvestades sektoris töötavate inimeste arvu. Seetõttu on oluline tähelepanelikult jälgida, mis selles majandusharus toimub ja kui haavatav on see eri riskide realiseerumise korral.
1. stsenaarium: toormehindade kiire kasv
Üheks tööstusettevõtteid mõjutavaks teguriks on toormehindade muutus. Mäletame ju kõik 2022. aastal toimunud hüppelist inflatsiooni, kui toorainete ja energia hinnad kasvasid kümnetes protsentides või kordadeski.
Tänavuse aasta stressitestis vaatlesime tööstusettevõtete finantsandmete põhjal, kui tundlikud on ettevõtted tooraine hinna muutusele. Kuigi tööstussektorite lõikes on pilt pisut erinev, moodustab keskmine tooraine ja materjalide kulu ettevõtete käibest ligikaudu 54%. Kui vaatleme hüpoteetilist olukorda, kus tooraine hind tõuseb 10% ning ettevõtetel ei õnnestu seda jooksval aastal oma väljamüügihindadesse edasi kanda, siis näeme, et tööstussektori ettevõtted kaotavad sellise stsenaariumi tagajärjel kolmveerandi oma EBITDA-st (ehk kasumist enne amortisatsiooni ja finantskulusid).
Sektorite võrdluses mõjutab tooraine hindade tõus enim toiduainetööstust, kus ettevõtete EBITDA muutub 10% toorainekulude tõusu korral juba negatiivseks, mis tähendab, et ettevõtted on väga tundlikud tooraine hindade muutusele ja peavad kahjumi vältimiseks oma väljamüügihindu kohe korrigeerima. Väljamüügihindade korrigeerimise võimalused erinevad tööstussektorite lõikes, sõltudes nii konkreetselt ostjatega sõlmitud lepingutest kui ka turupraktikast. Siiski on paljud ettevõtted viimase kahe aasta jooksul muutnud nii ostjate kui ka tarnijatega sõlmitud lepinguid paindlikkuse lisamiseks.
Kindlasti tasub toormehindade riski silmas pidada pikaajaliste lepingute korral, kus hinnad on täpselt kokku lepitud ning hinnavalem ei sisalda toorainete hinna kõikumise komponenti. Abiks on ka tarnijatega toorme hindade osas varem fikseeritud kokkulepped, vajaliku toormevaru ette ostmine või teatud juhtudel börsil kaubeldavate instrumentide abil riski maandamine ettevõtte jaoks. Nagu näitas 2022. aasta kogemus, võib riski maandamata jätmine negatiivse stsenaariumi korral anda ettevõtete kasumlikkusele valusa hoobi.
2. stsenaarium: kasumlikkuse vähenemine
Ettevõtete kasumlikkuse kahanemisel võib olla erinevaid põhjuseid. Stressitestis vaatlesime olukorda, kus ettevõtete kasumlikkus (EBITDA marginaal) väheneb 30%. Siin näitasid stressitesti tulemused, et kõige haavatavamad on toidutööstuse ja puidutööstuse ettevõtted, kus ettevõtete laenukoormuse teenindamine muutub kasumlikkuse vähenemise korral keerukaks, viies keskmised võlateenindusvõime näitajad kriitilisele tasemele.
Puidutööstuse osas peab samas arvestama, et eelmine aasta oli sektori kasumlikkus väiksematest müügimahtudest ja turuolukorrast tulenevalt ajaloolisest keskmisest märgatavalt väiksem. Kui eeldada, et puidutööstus suudab taastada oma kasumlikkuse kolme-nelja aasta keskmisel tasemel, siis suudab see sektor toime tulla märgatavate tagasilöökidega. Samas peab märkima, et 2021. ja 2022. aastal näitas enamik ettevõtteid sektoris väga tugevaid tulemusi. Samuti ei indikeeri majanduskeskkond kohest kiiret paranemist, vaid pigem on erinevate mõjurite (sealhulgas intresside langus) näol tegu pikaajaliste mõjuritega, mis loodetavalt viivad samm-sammult turuolukorra paranemiseni järgmisel aastal.
3. stsenaarium: küberrünnak
Küberrünnakutest on kujunenud tõsine oht meie ettevõtetele. Swedbanki kevadel läbi viidud tööstusettevõtete uuringu tulemused näitasid, et rünnakut on kogenud 14% meie tööstusettevõtetest. Selle tagajärgedeks on olnud IT-süsteemide ülekoormamine, andmete vargus, identiteedi vargus ning kõikide andmete krüpteerimine ja ettevõtte töö seiskumine.
Stressitestis hindasime, kuidas mõjutaks tõsisema küberrünnakuga kaasnevad kulud ja kaheks nädalaks tootmise seiskumine meie tööstusettevõtteid. Analüüsi tulemusena selgus, et keskmisena kaotaks ühe tõsise rünnaku tagajärjel tööstusettevõte enam kui kolmandiku (36%) oma aasta EBITDA-st, mis tähendas uuringu valimis olnud ettevõtete jaoks kasumi vähenemist ligikaudu miljoni euro võrra.
Kahjuks on küberrünnakutest meie ettevõtete vastu saanud argireaalsus. Stressitesti tulemused näitavad, kui suurt kahju võib tekitada kurjategijate läbi viidud õnnestunud küberrünnak. Seetõttu ei tohiks küberrünnaku riske alahinnata. Alustada võiks ettevõte olukorra hindamisest ja auditi läbiviimisest. Küberturvalisuse kaardistamiseks ja olukorra parandamiseks on võimalik kasutada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse abimeetmeid, samuti saab abi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust.
Kokkuvõtteks – ettevõtlusega tegeledes on loomulik, et riskid võivad teatud oludes realiseeruda. Riskide osas oskab iga ettevõte ise kõige paremini hinnata, millised riskid mõjutavad nende äri ja sektorit kõige enam. Kui need riskid on identifitseeritud, siis on võimalik nende mõju ettevõtte tegevusele hinnata. Miks mitte arutada neid riske ka oma ettevõtte partneriks oleva pangaga, et mõelda üks samm ette ning kindlustada finantslahendused ka „pilvisematel“ päevadel.
