Pärast seda, kui endine Itaalia peaminister, nüüd majandusteadustele pühendunud professor Mario Draghi 9. septembril 2024 Brüsselis Euroopa konkurentsivõime tulevikuväljavaateid tutvustas, sai veelkord kinnitust tema Super Mario hüüdnimi.
Olgu superomadustega kuidas on, aga oma mõjukuselt kuulub Mario Draghi kahtlemata maailma arvamusliidrite sekka. Raporti tellis temalt Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Mario Draghi esitletud raport Euroopa majanduse, sh tööstuse konkurentsivõimest, on tegelikult otsene jätk veebruaris vastu võetud Antwerpeni deklaratsioonile – mõlemad rõhutavad tööstussektori olulist rolli kriitiliselt keeruliseks kiskuvatest majandustingimustest väljatulemisel. Lisaks viitavad mõlemad ka vajadusele reformida kogu Euroopa Liidu juhtimissüsteem ning vähendada regulatiivset koormust.
Draghi näeb ette, et EL peaks kokkulepitud eesmärkide saavutamise hüvanguks suunama igal aastal 750–800 miljardit eurot avaliku sektori ja erainvestorite raha. Ta hoiatab, et kui seda ei tehta, siis: „Euroopa ei suuda senist eluviisi säilitada, kui oma konkurentsivõimet ei paranda. See eeldab ka tihedamat koostööd ja EL-i riikide veelgi suuremat integreerumist,” märgib Mario Draghi.
Vanadele probleemidele värskendavad lahendused
Ka Draghi ettekanne tunnistab ja kordab üle probleeme, mida Euroopa tööstus on viimastel aastatel tõstatanud, aga toob esile ka uusi murekohti, samas pakkudes välja ka lahendusi ning püstitades eesmärke, mille poole püüelda. Draghi lisab veel, et mitte kunagi varem pole bürokraatia ja rohked regulatsioonid mõjutanud Euroopa tööstust nii palju kui praegu. Ja seda paraku negatiivsetes suundades.
Paratamatult on enamiku nende lahenduste võti nii Euroopa Liidu kui ka kõigi liikmesriikide poliitikute kätes. Mario Draghi ütleb, et pandud diagnoos ei ole lõpp, vaid sellest peab saama praktika algus. Üks ajakirjanik küsis seejärel Draghilt, et mis saab juhul, kui poliitikud sellele diagnoosile ei reageeri. On ju kerge jääda vastutustundetuks, kui selge kriis justkui puudub ja Euroopa konkurentsivõime väheneb igal aastal „vaid” 1%. Professor Draghi vastas, et Euroopa sellest ei sure, küll aga jätkab aeglases agoonias langust.
„Kui Draghi arvab, et peaks energiamahukaid tööstusi toetama ja tagama võrdset konkurentsi, siis meil arvatakse, et tööstus tuleb sulgeda,” võtab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum Draghi ettekande kokku. „Sellega on kõik öeldud.”
Euroopa vajab järeleaitamiseks sadu miljardeid
Ka paljud teised tööstusvaldkonna ettevõtjad on juba jõudnud professor Draghi raporti osas arvamust avaldada. Nii leitakse, et piltlikult öeldes on nüüd pall poliitikakujundajate käes ning nende voli on järgnevatel aastatel sellega värava ristnurka tabada.
Nüüdsest on igal poliitikul nii EL-i kui ka iga riigi tasandil võimalus Draghi raportit lugeda, sellest õppust võtta ja asju paremaks muuta. Kui diagnoos on selge ning lahendused pakutud, siis on aeg tegutseda. 8. novembril 2024 toimuski Budapestis mitteametlik Euroopa Ülemkogu, kus keskenduti EL-i konkurentsivõimele ning arutleti ka Draghi aruande järelduste ja soovituste üle.
Palju tähelepanu pöörab Draghi oma raportis energiahinnale, mis tema meelest on majanduse arengu ja edasise hea käekäigu oluline, kui mitte tähtsaim, mõjutaja. Nimelt, kui tööstuse jaoks taotletakse ühist CO2-heite vähendamise ja konkurentsivõime kava, mille esimene eesmärk peab olema Draghi hinnangul energiahindade alandamine, ja alles seejärel saab keskenduda süsinikdioksiidiheite vähendamise tehnoloogiate arendamisele.
Muu hulgas annab professor Draghi märku, et EL-i n-ö õigele teele tagasi saamiseks on vaja raha – kuni 5% ühenduse SKT-st, sajad miljardid, piltlikult öeldes mitu Marshalli plaani aastas. Sellist taset nähti viimati 1960. ja 1970. aastatel. Lisaks leiab ta, et EL-is on vajalik läbi viia struktuursed muudatused, seada sisse uus õigusloome vaim. Samas pole kuigi tõenäoline, et riikide poliitikud neid soovivad. Aga millele keskenduda olukorras, kus kõigile on selge, et Euroopal pole praegu raha.
Tööstus peab EL-i taas arvestatavaks majandusjõuks upitama
Igatahes peaks kõigile selge olema Draghi raporti järelduste see osa, mis käsitleb vajadust luua Euroopa uus tööstusstrateegia, mida rõhutatakse ka Antwerpeni deklaratsioonis. Üks välja pakutud arengustsenaarium oleks tööstuse, kaubanduse ja konkurentsipoliitika integreeritud lähenemisviis.
Tööstuse jaoks taotletakse ühist CO2-heite vähendamise ja konkurentsivõime kava, sest on selge, et energiamahukate tööstusharude ees seisavad dekarboniseerimisega seotud väljakutsed. Ühisplaani esimene eesmärk on Draghi hinnangul energiahindade alandamine. Teine eesmärk on süsinikdioksiidiheite vähendamise kiirendamine tehnoloogiliselt neutraalse lähenemisviisi kaudu.
Taustaaruandes kajastatud kümme peamist sektorit on:
- energeetika (koos selgete soovitustega energiahindade alandamiseks);
- kriitilised toorained, jäätmed ja materjalide ringlussevõtt;
- digitaliseerimine ja kõrgtehnoloogiad;
- energiamahukad tööstused;
- puhtad tehnoloogiad (Clean Technologies);
- autotööstus;
- kaitsetööstus ja julgeolek (kus tööstus mängib võtmerolli);
- kosmosevaldkond;
- farmaatsiatööstus;
- transport.
Mario Draghi annab märku, et poliitika peaks keskenduma sektoritele ja väärtusahelatele, mitte üksikutele ettevõtetele. Samas jätab ta õhku võimaluse (või vajaduse?), et mitte kõiki tööstussektoreid ei pruugi olla vajalik arendada. Mistõttu seisavad ees otsused, milliseid valdkondi edendada ja milliseid mitte. Ehk teisisõnu tähendab see otsustamist, milliseid kaupu peaksime tootma Euroopas, milliseid importima.
Professor Draghi raportis keskenduvad osad peatükid ka innovatsiooni kiirendamisele, oskuste puudujäägi kõrvaldamisele, investeeringute säilitamisele (kapitalituru integreerimine), konkurentsi uuendamisele (riigiabi kontrolli lõdvendamine) ja valitsemistava tugevdamisele. Viimase sisuks on lausa EL-i juhtimise ümberkorraldamine, kehtivate õigusaktide ühtlustamine, halduskoormuse vähendamine ja reeglite lihtsustamine. Sõnaga – bürokraatia jõuline vähendamine. Peamised seadused, mis seda juhtimisstruktuuri remonti peaksid ellu viima, on jätkusuutlikkuse aruandluse ja hoolsuskohustuse raamistik, GDPR (General Data Protection Regulation – andmekaitse üldmäärus) ning pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevad õigusaktid. Põhimõtteliselt peaks see tähendama EL-i institutsioonidele nn enesepiirangu põhimõtte rakendamist.
HEA TEADA: Mario Draghi raporti 3 põhisõnumit
- Vajadus kiirendada innovatsiooni ja leida uusi kasvumootoreid. Euroopa on tootlikkuses maha jäänud. Ta soovib digitaalsele ja tehisintellektile tõukejõu abil kiiresti kiirendada. Aruandes on Euroopa innovatsioonipoliitika ehituskivid selgelt määratletud. Toetame täielikult, ühe hoiatusega. See ei seisne ainult innovatsioonilõhe kaotamises, vaid ka olemasoleva võimsuse kasumlikuna hoidmises Euroopas.
- Euroopa peab alandama oma energiahindu, jätkates samas CO2-heite vähendamist ja üleminekut ringmajandusele. Mõni aasta tagasi väitsid poliitikakujundajad, et tõhususe suurendamiseks sooviti kõrgemaid energiahindu. See paradigma on õnneks kadunud. Mitte kunagi varem pole meie energiamahukate tööstusharude olukorda nii selgelt välja toodud.
- Euroopa peab reageerima vähem stabiilse geopoliitikaga maailmale, kus sõltuvused muutuvad haavatavaks. Strateegiline iseseisvus ja kaitse on moesõnad.
Allikas: The future of European competitiveness, www.commission.europa.eu
KES ON KES: Mario Draghi
- Sündinud 3. septembril 1947 Roomas.
- Itaalia majandusteadlane ja poliitik.
- Oli ajavahemikus 13.02.2021–22.10.2022 Itaalia peaminister.
- Aastatel 2005–2011 oli Draghi Itaalia panga president ja aastatel 2011–2019 Euroopa keskpanga president.
- Aastast 1973 abielus Maria Serenella Capelloga. Neil on kaks last – Frederica ja Giacomo.
- Haridus: Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, Sapienza University of Rome, Massimiliano Massimo Institute.
Allikas: TööstusEST
