Energeetika ja energiavarustus muutusid eelmisel aastal teemadeks, mis senisest märksa sagedamini ületasid uudiskünnise, olgu selleks siis Soome lahe põhjas kulgevate elektriühenduste lõhkumine, energiahinna suur kõikumine või elanike väljaastumised planeeritavate tuuleparkide vastu.
Mõisted nagu varustuskindlus, tarbimise juhtimine, desünkroniseerimine, elektri börsihind, fikseeritud hind, sagedusreserv, juhitav elektritootmine jmt on saanud eestimaalaste kõnepruugi igapäevaseks osaks. Õhus on ärevust ja pinged üha kogunesid sedamööda, mida lähemale jõudis 9. veebruar – päev, mil Balti riigid ühendasid ennast lahti Venemaa sageduse reguleerimise süsteemist.
Kindel ei saa meie regioonis muidugi kunagi olla. Läinud aasta näitas, et sabotaaž järgneb sabotaažile, olgu selle väljenduseks siis energiataristu halvamine, meediapropaganda või riikide arvutisüsteemidesse häkkimine.
Teeme siinkohal ülevaate olulisematest sündmustest energiavallas 2024. aastal. Eks igaüks saab teha oma järeldused, ka selles osas, mis võimalikku tulevikku puudutab.
ÜLEVAADE:
- Läinud aasta hakul tabas Eestit rekordiliselt kõrge elektrihind, samas kattis meie tuuleparkide toodang keskmiselt vaid 10% siinsest elektritarbimisest. Mitmed spetsialistid tõdesid seepeale, et börsielektri talvise suhteliselt kõrge hinnataseme leevendamiseks peaks tuulest rohkem energiat tootma. Seda enam, et talvine aeg on meie aladel selleks üldiselt soodne.
- Aasta alguses veel kliimaministeeriumi kantslerina töötanud Timo Tatar märkis, et Eestis on arenduses maismaa taastuvenergia võimsust 4000–6000 MW ulatuses (peamiselt tuulepargid, aga ka päikese- ja biogaasijaamad), millest aastaks 2030 jõuab elektrisüsteemi vähemalt 2400 MW. Samas tõdes Tatar, et suur osa arendustest takerdub kohalike omavalitsuste planeerimisprotsessidesse, mida siis oli töös 40 ringis.
- Jaanuaris presenteeriti avalikkusele ligi 110 000 eurot maksnud, kliimaministeeriumi tellitud ja ornitoloogide koostatud uuringut, kus linnukaitsjad suuremal osal Eestimaast välistavad üldse tuuleparkide püstitamise.
- Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson rääkis aasta alguses peetud Sotsiaaldemokraatliku erakonna majanduskonverentsil jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells plaanist rajada Eestisse tehas, kus hakatakse väärindama elektritootmisel tekkinud põlevkivituhka, et toota sellest kaltsiumkarbonaati. Tegemist on nn süsiniku püüdmise tehnoloogiaga, mille abil saab lisaks kaltsiumile välja võtta ka magneesiumit, rauda, räni ja alumiiniumit, kusjuures tuha väärindamise protsessis seotakse sinna CO2. Simson näeb selles ühte võimalust tagada varustuskindlus ka olukorras, kus põlevkivijaamad enam turul ei osale.
- Leedu ettevõte Ignitis omandas Liivi 1 ja Liivi 2 mereala tuuleparkide arendamisõiguse enampakkumise käigus vastavalt 1,16 ja 1,72 miljoni euroga. Kuigi veel poole aasta eest soovis tuuleparkide oksjonil osaleda seitse ettevõtet, sai Ignitis lõpuks kaks mereala kätte sisuliselt konkurentideta.
- Riigikontroll avalikustas tuuleenergia auditi, milles leiab, et Eesti ei suuda 2030. aastaks püstitada sellises mahus tuuleparke, mis tagaks taastuvenergia tootmise praegusega võrreldes kahekordistamise ehk võetud eesmärkide täitmise. Kui 2022. aasta seisuga toodeti taastuvatest energiaallikatest Eestis 2,6 TWh elektrienergiat, siis 2030. aastaks on vaja 9,4 TWh ehk taastuvenergia riiklikust eesmärgist oli eelmise aasta alguses täidetud alla kolmandiku.
- Eesti ja Läti on alustanud kahe riigi meretuulealade väljaarendamise ja rajamise ühisprojektiga Elwind. 2024. aastal algatati mitmeid keskkonnauuringuid, muu hulgas sai kinnituse ka keskkonnamõju hindamise (KMH) programm. Elwindi kontseptsioon näeb ette, et riik teeb ära vajalikud eeltööd vastava ala eelplaneeringute, uuringute ja hoonestuslubade näol ja seejärel pannakse ala enampakkumisele. Läänemere tuuleenergia potentsiaaliks hinnatakse kuni 93 GW, Läänemere-äärsed riigid on võtnud kohustuse aastaks 2030 kasutusele võtta 20 GW meretuuleenergia võimsust. Eesti ja Läti elektritarbimine kokku on 16 TWh aastas, Elwind on võimeline katma sellest umbes viiendiku ehk 3 TWh.
- Ka 21. veebruaril toimunud Eesti Päevalehe energeetikakonverentsil tehti peaasjalikult juttu tuuleenergiast. Peaminister Kristen Michal märkis üritusel, et lisaks 100% taastuvelektri tootmisele 2030. aastaks on Eesti seadnud eesmärgiks luua energiat ülejäägiga ja selle sihiga, et meile tekiks puhtal energial toimetavaid tööstusi ja teenuseid ning et need oleksid võimelised eksportima lähiregiooni.
- „Meie ettepanek on teha taastuv-energia vähempakkumised maismaatuulele 4 TW ja meretuulele 4 TW,“ selgitas minister aasta tagasi. Nüüd, 2025. aasta jaanuaris vähendas valitsus kumbagi eesmärki poole võrra ja kehtiv eesmärk on toetada mere- ja maismaatuule tootmist vastavalt 2 + 2 TW ulatuses. Maismaatuuleenergiat peab sellises mahus tootma hiljemalt 2029. aasta lõpuks ja meretuule-energiat 2033. aasta lõpus. Lisaks sai riiklikul tasemel otsustatud ka ettevalmistuste tegemine tuumaenergia kasutuselevõtuks.
- Energeetikakonverentsil märgiti, et optimaalne elektri hind võiks olla 2030. aastaks 50–80 eurot megavatt-tunni kohta. Praegune NordPooli elektribörsi volatiilsus on aga vahemikus 500 kuni 4000+ eurot MWh.
- Eesti Energia teatas, et energiaettevõtte kulumieelne ärikasum oli 2023. aastal 483 miljonit eurot, jooksva äritegevuse puhaskasum aga 253 miljonit. Samas põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse raamatupidamislik allahindamine 628 miljoni euro ulatuses tõi kontsernile 376 miljoni euro suuruse kahjumi.
- Veebruaris langes rikke tõttu välja Eesti-Soome elektrikaabliühendus Estlink2. Aasta alguses õnnestus meie elektrihinda suhteliselt madalal (keskmine 80 eurot MWh) hoida kõrge veetase Läti jõgedes ja sealne odav hüdroenergia.
- Maagaasi hind liigub langustrendis, märtsis jäi gaasijaamade elektritoodangu hind alla 100 euro MWh. Nüüd on hind taas tõusma asunud.
- Ärimees Raul Kirjanen teatas, et rajab puidurafineerimistehase Lätti. Investeeringu kohumaht on 700 miljonit eurot.
- Kliimaministeerium otsustas eraldada Elektrilevile 13,7 miljonit eurot Eesti suursaartel ilmastikukindla elektrivõrgu ehitamiseks. Kokku tugevdatakse ligi 300 km elektrivõrku, lisaks investeerib Elektrilevi riigi toel 7,6 miljonit eurot uue merekaabli paigaldusse Saaremaa ja Hiiumaa vahele, et tagada Hiiumaa varustuskindlus ning suurendada ka võrgu läbilaske mahtu. Uus kaabel saab paigaldatud 2025. aasta lõpuks.
- Eestis ei suudeta kuidagi otsusele jõuda, millist toetusskeemi pakkuda meie vetesse meretuuleparkide rajajatele. Esialgu püsib see tasemel 1,3 senti toodetud kWh kohta. Meretuuleparkide rajamise otstarbekuse ja sellest tuleneva elektri odavnemise eeldus seisneb selles, et nende valmimisel lisandub Eestisse ka suure energiatarbega tööstust. Kui seda ei juhtu, võib elekter isegi senisest kallimaks muutuda.
- Üha teravamaks muutub kohapealse reservvõimsuse tagamine näiteks puhuks, kui meie võimsaim elektrijaam Auveres on tootmisest väljas, samuti seoses Baltimaade lahkumisega Venemaa elektrivõrgust. Pärast Mandri-Euroopa võrguga liitumist hakatakse reservvõimsusi hankima juba eelmise päeva hommikul ning kõikideks järgmise päeva tundideks ette. Seejuures tehakse vähempakkumine enne pakkumiste Nord Pooli börsile esitamise aega. Kaunis keeruline on ette prognoosida, milliseks kujuneb sellise n-ö bilansielektri hind. Hinnanguliselt arvatakse, et reservide hoidmise eest tuleb elektritootjatele maksta aasta jooksul keskmiselt 60 miljonit eurot. Eestis põhivõrku haldava Eleringi väljatöötatud metoodika järgi küsitaks bilansihaldurilt iga tema portfellis toodetud ja tarbitud megavatt-tunni eest 5,31 eurot. Praegu on otsustatud, et vähemalt esialgu katab selle kulu Eestis põhivõrku haldav Elering, kuid konkurentsiametiga kooskõlastatud metoodika näeb ette, et tegelikult peaksid selle kulu kandma bilansihaldurid, kelleks enamasti on elektrimüüjad. Ehk siis – sealt edasi kantakse see kulu loogilist rada mööda edasi elektritarbijatele.
- Suve lõpul saadi Eesti ja Soome vaheline elektrikaabel Estlink2 pärast rikke kõrvaldamist taas tööle, aga elektrit edastada sai kaabel vähem kui neli kuud, sest kardetavasti Venemaa nn varilaevastikku kuuluv tanker rebis selle oma ankruga taas puruks. Järjekordne remont kestab eeldatavasti eeloleva suveni.
- Kuigi Estlink2 taastati, algas sügisel elektri börsihinna suur kõikumine, kusjuures oli aegu, mil Eestis oli elektrihind juba kümme korda kallim kui Soomes.
- Novembri alguses teatas Rootsi valitsus, et peatab 13 meretuulepargi rajamise Läänemerre, kuna need ohustaksid riigi kaitsevõimet. Tegemist on megaprojekti külmutamisega, sest Rootsi idarannikule Ahvenamaast Sundi väinani kerkima pidanud tuuleparkide kogutoodang oleks ületanud 120 TWh aastas.
- Kliimaministeeriumis valminud energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) kohaselt võiks võetud eesmärkide täitumisel elektri börsihind olla kümne aasta pärast praegusest küll paar korda odavam, ent samas kerkivad märkimisväärselt teised tarbijale elektri lõpphinda määravad komponendid – võrgutasu, aktsiis, taastuvenergiatasu, käibemaks, võimsusreservi ja sageduse hoidmise tasu.
- Kliimaministeerium pakkus elektrihinda prognoosides välja kaks stsenaariumi aastaks 2035. Esiteks, kui elektritarbimine kasvab praeguselt 8,5 TWh-lt 10,7-ni, jääb lõpphind 17,4 sendi juurde kWh kohta. Umbes samal tasemel on see ka praegu. Teiseks, kui õnnestub meelitada Eestisse uut n-ö puhast tööstust, rajada meretuulepark ja kasvatada tarbimist 15,4 TWh-ni, võiks hind langeda 15,5 sendini kWh kohta. Üldiselt on kõik eksperdid ühel meelel, et eratarbija jaoks jääb elektri hind niikuinii kõige kõrgemaks.
- ENMAK 2035 näeb ette taastuv-energia tootmisvõimsuste olulist kasvu – kui praegu on Eestis maismaatuuleparke võimsusega üle 500 MW, siis 2030. aastaks peaks see kasvama 2850 MW-ni, 2035. aastaks aga 3000 MW-ni. Plaanis on rajada 2033. aastaks ka 1000 MW võimsusega meretuulepark ning päikeseparkide võimsus peaks kasvama praeguselt 1100 MW-ilt 1600 MW-ni. Energeetika arengukava peaks valmima 2025. aasta lõpuks.
