Energeetikas on äärmiselt oluline komplekssus ja süsteemist tervikpildi hoomamine, et teha mõistlikke ja ühiskonnale vähemkoormavaid otsuseid tuleviku arengu tarbeks.
Meie elektrivõrgu desünkroniseerimine on reaalsuses tegelikult tehniline ülesanne, aga peamine teema ja arutelu objekt on ja jääb majanduse elektrifitseerimine ning tööstuse konkurentsivõime tagamine. See tähendab suutlikkust pakkuda ühiskonnale taskukohase lõpphinnaga elektrienergiat, ka saartalituse tingimustes.
Taastuvenergia arendamine tekitab negatiivseid mõjusid
Reaalsuses on energiamahukad tööstusharud Eesti majanduse jaoks eluliselt vajalikud ja neil on oluline roll majanduse arengus ja struktuuri kestlikkuses. Elektri lõpphinna ja süsteemikulude pidev suurenemine on riikide majanduse ja tööstuse konkurentsivõimet vähendanud ning lisaks tekitavad CO2-heite vähendamise kohustuslikud investeeringud sektoritele lisakulusid, võrreldes väljaspool Euroopa Liitu asuvate majandustega.
Ka jõuline taastuvenergia arendamine on toonud elektrituru kujundusele kaasa negatiivseid mõjusid ja seetõttu on äärmiselt oluline neid ette näha.
Selle tarbeks tuleb välja töötada leevendusmeetmeid, mis aitaksid kaasa elektri lõpphinna taskukohasusele ehk taastuvenergia arendamine ühiskonna kulul peab kaasa tooma ikka elektrihinna alanemise, mitte tarbijate koormuse kasvu.
Energeetikas on meil karjuv vajadus õigusselguse, prognoositavuse ja usalduse järele ning seetõttu vajab Eesti koheselt kiireloomulisi meetmeid, et vähendada tööstusel lasuvat kõrget maksukoormust.
Peame kõrvaldama tõkked vajaliku infrastruktuuri arendamiselt ja tagama tugeva riikliku toetuse taristu arendamisele. Lühiajalises perspektiivis on elektri lõpphinnad ja süsteemikulud lihtsalt liiga kõrged, et konkureerida EL-i teiste liikmesriikidega. Samas ka globaalses pildis on elektri lõpphinnad Eestis – eriti tööstussektorile – praegu 2–3 korda kõrgemad kui näiteks USA-s ja Hiinas, mõjutades sellega negatiivselt nii majanduskasvu kui ka siinset investeeringukindlust.
Konkurentsivõimelise hinnaga elekter peab olema prioriteet
Euroopa majanduses on toimumas EL-i väline ümberpaigutumine, millega kaasub töökohtade kaotus ja väheneb majanduse vastupanuvõime. Mõnes liikmesriigis on see protsess juba jõuliselt käimas ja mõistliku energiapoliitikata see suundumus ainult kasvab. Nii tuleks esikohale seada tegevused taskukohaste elektrihindade saavutamiseks, sest need on ühiskonna arengu ja majanduskasvu eeldused ja alustalad.
Maksud, lõivud, tasud ja regulatiivsed kulud on teistes liikmesriikides elektri tootmisele ja tarbimisele madalamad. See suurendab tööstuse ümberpaigutamise ohtu Eestist väljaspoole. Majanduse elektrifitseerimise ja tööstuse konkurentsivõime huvides tuleb vähendada siseriiklikult elektri maksukoormust.
Keskenduda tuleb elektrile seatud tasude alandamisele
Riigi eesmärk peab olema majanduse konkurentsivõime ja CO2-heite vähendamise vahelise tasakaalu leidmine ühiskonnale kõige vähem koormaval viisil ning majanduse elektrifitseerimine peab toimuma turupõhiste stiimulite tõttu, mitte sunniviisiliselt.
Hästi toimiv elektriturg koos pikaajalise investeerimis- ja õiguskindlusega, riigi kindel toetus infrastruktuuri tugevdamisel ja madalamad siseriiklikult kehtestatud maksud ja tasud elektrile koos konkurentsivõimeliste süsteemikuludega on lahendused, mida saab koheselt rakendada. Pigem taandub küsimus Eesti poliitilise tasandi tahtele ja mõjuhinnangute kvaliteedile.
Varustuskindluse ja keskkonnasäästlikkuse kõrval on elektrienergia taskukohasus tarbijale äärmiselt oluline ja samaväärne.
