Elektri hind, varustuskindlus ja tootmisvõimsused on olnud kuum teema juba aastaid. On tööstusharusid, kus kõrge energiahind tähendab konkurentsivõime kadumisest, ent on ka selliseid, kus tõdetakse, et tegemist on vähese kaaluga sisendiga.
Statistikaameti aasta lõpul avaldatud 2023. aasta andmetel maksid Eesti ettevõtted elektri eest 900 miljonit eurot, mis moodustas 1% kõigist kuludest. Töötlevas tööstuses on see osakaal suurem, ulatudes 1,8%-ni keskmiselt ja energiaintensiivsetes ettevõtetes nagu paberimassi tootmine 20%-ni.
Elektrihinna tõus viib ettevõtete kasumid
Pealiskaudne hinnang ütleb, et energiahind ei mõjuta tööstuste käekäiku, kui energiaintensiivset tööstust mitte arvestada. Kui aga kõrvutada energiahinnad kasumiga, siis näeme mõjusid palju tugevamalt. Elektrihinna kahekordistumine viiks tööstusettevõtete kasumist ligi 40%, kõigi ettevõtete puhul 15%.
Uus reaalsus, mida aina enam peame hindama, on tulevikumõjud ettevõtetele mitte ainult rahaliselt, vaid ka keskkonnasäästlikkust hinnates. Majandusele luuakse juurde mitterahalist mõõdet – toote mõju keskkonnale – ja nii peavad ka meie sisendid olema võimalikult rohelised.
Kui praegu oleme üks saastavama elektritootmisega riike, siis strateegiliselt saaks selle tee jätkamine olema risk meie ekspordivõimekusele. Tsiteerides üht eesti energiaettevõtte juhti – oleme Euroopa energeetika pruun plekk. „Toodetud 100% rohelist energiat kasutades“ on peagi saamas vajaduseks, mitte enam eeliseks.
Lõpphind kujuneb paljude muutujate koosmõjus
Võttes eeldusteks, et vajame tulevikus puhast taastuvenergiat ning seda konkurentsivõimelise hinnaga oleme tööstuse jaoks analüüsinud parimaid lahendusi. Nagu teame, ütleb korralik arvutus rohkem kui tuhat väidet. Modelleerides energiaturgu kerkivad üles erinevad muutujad ja sisendid.
Kas meie ühendused lähiriikidega toimivad? Kas lisandub uus ühendus Soomega? Kas Leetu tuleb meretuulepark? Kui palju lisandub tarbimist? Kui palju lisandub salvestust? Neid muutujaid ennustades on elektri lõpphind väga erinev.
Siiski teatavad trendid kerkivad esile ning otsustamatus on suurema negatiivse kaaluga, kui kümne aasta kaugusel olevat absoluutset lõpphinda mitte teades otsus parima teadmise baasil. Valitsus on värskelt otsustanud edasi minna meretuule ja maismaatuule enampakkumistega. See on oluline samm tagamaks piisavat roheenergia tootmisvõimekust.
Palju on räägitud probleemist tagada konkurentsivõimeline hind ka siis, kui päikest ei paista ja tuult ei puhu. Selle lahendus saab olla elektri salvestamine või juhitavad võimsused. Suuremahulisele ja vajadusel pikaajalisele salvestusvõimsuse turule toomiseks on valitsus oma põhimõttelise toetuse andnud, jätkates ka tuumaenergia võimaliku lisandumise ettevalmistava tegevusega.
Oluline on konkurentsivõimeline lõpphind
Elektri omahinnale ja puhtusele lisaks on oluline ka lisanduvad tasud. Taastuvenergiatasude diferentseerimine on üks lüli, millega luua konkurentsivõimeline keskkond ka energiamahukale tööstusele. Selle üle otsustamine jõuab peagi valitsuse majanduskabineti aruteludele.
Elektrienergia on üks majanduse alustaladest, mis mõjutab oluliselt meie konkurentsivõimet. Seda nii rahaliselt, võttes potentsiaalselt pool kasumist, kui mitte-rahalise mõõtmena, mõjutades seda, mis on meie eksporttoote jalajälg ja seeläbi atraktiivsus sihtturgudel.
