Rohetiigri teekaart seab Eesti energiamajandusele ambitsioonika sihi

Rohetiiger esitles uut energia teekaarti, mille eesmärk on tagada Eesti varustuskindlus, tarbijatele taskukohane hind ja energiajulgeolek kodumaise taastuvenergia abil, vähendades seejuures märkimisväärselt süsinikuheidet aastaks 2040. Teekaart sisaldab Eesti suurimate energiaettevõtete ühist nägemust, et energiamajanduse ümberkorraldamisega on võimalik oluliselt vähendada CO₂ taset.

“Viimaste aastate energiasektori areng on ületanud kõik varasemad prognoosid, eriti päikeseenergia kasutuselevõtu osas. Lisaks on valminud või valmimas mitmed olulised energeetikaalased regulatsioonid ja seadused. See annab kindlust, et Eesti suudab seatud ambitsioonikad eesmärgid saavutada,” ütles Rohetiigri energia teekaardi peatoimetaja ja nõukogu esimees Andres Veske.

Teekaardi analüüsist nähtub, et energiasääst toob kaasa elektri tarbimise tõusu. “Eesti plaanib märkimisväärset elektritarbimise tõusu ning teekaart prognoosib 2040. aastaks tarbimismahuks 11,6 TWh. Sellist kiiret elektrifitseerimist pole varem nii lühikese perioodi jooksul toimunud,” rääkis Veske. “Energiasääst tuleb peamiselt soojusmajanduse kokkuhoiust ning soojusmajanduse ja transpordisektori elektrifitseerimisest.”

Kasvava energiavajaduse katmiseks vajab Eesti täiendavalt 3,0-4,4 TWh tuuleenergiat, mille tootmise katmiseks on vaja juurde ligikaudu 300 uut 6 MW tuulikut. Päikeseenergia võimsust on vaja suurendada vaid 300-400 MW võrra. Energiasalvestusvõimsused peavad kasvama aastaks 2040 1000 MW-ni. Lisaks on vaja rajada 500 MW vesisalvestit pikaajaliseks energia salvestamiseks hiljemalt aastaks 2032.

“Seega katab aastal 2035 Eestis toodetud taastuvenergia koos salvestusega kogu elektrivajaduse 50 protsendil aastast ära. Ülejäänud ajal on vaja erinevas mahus lisatootmist, mille katavad ära Auvere, biomassil olevad koostootmisjaamad ja biogaas. Ainult paarsada tundi aastas ehk 2 protsendil ajast jääb selliste tootmismahtude puhul Eesti elektritoodangust pisut puudu, umbes 200MW, mille katavad ära välisühendused. Tuumajaama vajaduse arutamine võiks alata 2040. aastast,” ütles Veske.

Majanduslikult soodsaim pakkumine võitku

Rohetiiger soovitab tuuleparkide arendamiseks välja kuulutada tehnoloogianeutraalsed oksjonid, kus võidab majanduslikult soodsaim pakkumine olenemata sellest, kas tegu on maismaal või meres olevate tuuleparkidega.

“Teekaardi koostamisel selgus, et vastupidiselt levinud arvamusele ei moodusta energiakulu enamikes Eesti tööstusettevõtetes märkimisväärset osa kuludest – keskmiselt vaid 1,8 protsenti. Erandiks on näiteks paberitööstus 12,3 protsendiga,” selgitas Veske. „Suuremad takistused on hoopis planeeringute menetlemise kiirus ja koostöö kohalike omavalitsustega,” tõi Veske välja.

Aastatel 2022-2025 on soojus- ja elektrimajandusse, sh hoonete renoveerimisse investeeritud ligikaudu 2,7 miljardit eurot. 2040. aastani on vaja täiendavalt investeerida ligi 13 miljardit eurot, millest üle poole suunatakse hoonete renoveerimisse.

Riigi energiapoliitika, sh äsja valminud riigi energiamajanduse arengukava eelnõu on olulised valdkonnad, millesse Rohetiigri energia teekaart soovib panustada.

Rohetiigri energia teekaarti uuendatakse regulaarselt, et kajastada viimaseid arenguid Eesti energiasektoris ning pakkuda strateegilisi suuniseid jätkusuutlikule energiasüsteemile üleminekuks. Esmakordselt valmis energia teekaart 2021. aastal, praegu valminud teekaart on selle kolmas väljalase.

Rohetiigri energia teekaart on SIIN