2025. aasta esimese kvartali seisuga lisandus võrku 353 uut elektritootjat. Kokku on Elektrilevi võrgus 22 825 elektritootjat, kellest 13 455 on mikrotootjad. Võrguga ühendatud elektritootmise võimsus on 967,1 MW. Elektritootjate poolt maksimaalne võrku antud võimsus oli I kvartalis 657,4 MW.
Elektritootjate poolt maksimaalne võrku antud võimsus oli I kvartalis 657,4 MW, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 56 MW ehk 9% kõrgem.
„Elektrilevi võrgus on elektritootjaid juba arvestatav hulk, põhivõrku edastatud energiakogused on kasvanud viimase nelja aastaga ligi seitse korda. Eelmisel aastal edastasime põhivõrku juba 37% Elektrilevi võrku toodetud elektrienergiast. Elektrilevi võrgus toodetud elekter on valdavalt taastuvatest allikatest ja mahtude kasvul mõjutab suuresti ka meie kõikide elektri hinda,“ rõõmustas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
2025. aasta esimeses kvartalis lisandus Elektrilevi võrku 353 uut elektritootjat, kellest 305 on uued mikrotootjad. Võrdluses eelmise aasta sama perioodiga on näha väikest 2,3% tõusu. Elektrilevi võrgus on esimese kvartali jooksul lisandunud 147 salvestusega seotud tarbimiskohta ja kokku on võrgus 390 salvestusega seotud tarbimiskohta. „Hajatootmine on viimastel aastatel stabiliseerunud ning enda tarbeks päikesepaneelide paigaldamine on endiselt kasulik ja samuti populaarne Eesti elanike seas. Samas on tõusvas trendis salvestusseadmete kasutuselevõtt,“ sõnas Härm.
„Elektrilevi võrk on ehitatud suuresti ca 60-70 aastat tagasi ainult tarbimise jaoks. Selleks, et saaksime ka tulevikus võimaldada hajatootmise kasvu, vajab vananev võrk suures mahus kaasajastamist ja seeläbi ka läbilaskevõime suurendamist. See omakorda vajab suuri investeeringuid,“ lausus Härm.
Päikeseelektrijaamad andsid I kvartalis maksimaalselt elektrit võrku 17. märtsil ligi 624 MW ulatuses; maksimaalne võrku andmine oli selle aasta jaanuarist märtsini eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 63 MW võrra kõrgem.
