Tark Tööstus OÜ asutaja ja juhatuse liige Lauri Eensalu osutab, et tööstuse automatiseerimine ja digitaliseerimine on mitmekülgne – arvestada tuleb nii äriprotsesside, tööstusautomaatika kui ka infotehnoloogiaga.
Mis tõi teid tööstuse valdkonda, mis selle juures kõnetab?
Tööstusvaldkond kõnetas mind juba varakult ja see huvi sai määravaks ka minu haridusvalikutes. Aastal 2010 alustasin õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis, valides inseneriteaduskonnas erialaks elektriajamid ja jõuelektroonika (täna: elektrotehnika ja mehhatroonika). Juba tol hetkel teadsin, et soovin end siduda tööstusettevõtetega ning see eriala tundus selleks loogiline ja tulevikku suunatud valik. Täna võin öelda, et olen oma otsusega igati rahul.
Tööstuse juures paelub mind eelkõige selle mitmekesisus ja võimalus end väga erinevates rollides teostada. Samuti on oluline, et oma töö tulemusi saab päriselt näha ja mõõta. Valdkonna pidev areng, olgu selleks digitaliseerimine, automaatika või rohepööre, hoiab selle alati värske ja väljakutseid pakkuvana. Tänasel päeval räägitakse üha enam jätkusuutlikkusest ja targast tootmisest, mis tähendab, et on vaja inimesi ja ettevõtteid, kes suudavad neid suundi mõtestada, juhtida ja reaalselt ellu viia. Just selline sisuline panustamine ongi see, mis mind tööstuses enim kõnetab.
Kuidas te ettevõtetele toeks olete?
Viimase kahe aasta jooksul, mil olen koos Martin Karuga tegutsenud ettevõttes Tark Tööstus OÜ, oleme külastanud julgelt üle 100 Eesti tööstusettevõtte ning ellu viinud enam kui kümme digitaliseerimisprojekti peamiselt väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtetele.
Alustasime konsultatsiooniga ja üsna kiiresti saime selgeks, et see, mida tahetakse, on parem nähtavus ja juhtimine. Sellest vajadusest lähtuvalt oleme ka keskendunud parema nähtavuse ja juhtimisvõimekuse loomisele. Kui ettevõttel on vaja rohkem nähtavust, siis kogume andmeid masinatelt, inimestelt ja süsteemidelt läbi Targa Krati (IoT). Kui aga on vaja protsesse paremini juhtida, siis aitame kasutusele võtta näiteks tootmistarkvara, tööstusautomaatika või muud digitaalsed lahendused. Need vahendid aitavad paremini langetada otsuseid ja luua nähtavust, õigel ajal ja õiges kohas.
Meie eesmärk on aidata ettevõtetel mõista, kus nad täna on, kuhu nad tahavad jõuda ja mil viisil nad kõige paremini enda eesmärke täita suudavad.
Milline teadmiste pagas oli vaja endal koguda, et saaksite asuda teisi toetama?
Tehnilised teadmised on olulised, aga sama tähtis on oskus teha koostööd, olla paindlik ning mõista ettevõtte tegevust ka ärilisest ja strateegilisest vaatenurgast. Automaatikaalane taust annab mulle tugeva tehnilise baasi, kuid ainult sellest ei piisa, kui eesmärk on toetada ettevõtet terviklikult.
Tööstusettevõttes toimub korraga palju erinevaid protsesse, mille keskmes on sageli tootmine ja mille ümber liigub pidevalt infot tellimuste, ladude, kvaliteedi, hoolduse või tööjõu kohta. Ettevõtte toimimise mõistmiseks tuleb vaadata kogu väärtusahelat, alates kliendi vajadusest kuni selle täitmiseni valmis toote või lahendusena. Lõpuks taandub kõik sellele, kui hästi ettevõte suudab täita kliendi ootusi ja see võimekus on alati piiratud mingi konkreetse pudelikaelaga. Selleks, et kitsaskohti mõista ja lahendada, tuleb vaadata üheaegselt andmeid, protsesse ja inimesi. Ainult siis tekib tervikpilt, mille põhjal saab teha sisulisi parendusi või strateegilisi investeeringuid.
Tööstusautomaatika ja IT käivad seega käsikäes?
Kui räägime tööstuslikest andmetest, siis jah, need peavadki käima käsikäes. Kui ettevõte tahab andmetest väärtust luua, peab nii IT kui ka tööstusautomaatika olema üles ehitatud läbimõeldult ja jätkusuutlikult ning toetama ettevõtte kasvu.
Lühiajalised lahendused võivad vahel sündida hetke vajadustest lähtuvalt, kuid pikemas plaanis peab suund olema strateegiline ja teadlik nii tehnoloogilises kui ärilises vaates.
Kuidas alustasite oma tööalast karjääri?
Tööalast karjääri alustasin ABB AS-is sagedusmuundurite arendusüksuses, kestvustestide automaatikainsenerina. Sealt edasi läksin välismaale õppima, soovisin rohkem teada saada. Lõpuks töötasin ka Siemens Gamesas (Taani) mere- ja lennuohutussüsteemide tooteomanikuna. Hävitajad, helikopterid, laevad ja muud vahendid ei tohtinud tuulikutesse sisse rammida.
Ühel hetkel jõudsin Eestisse tagasi, kus minu kõige suuremaks mõjutajaks digitaliseerimise valdkonnas osutus Saksa Automaatika. Aastal 2018 hakkasin lisaks tööstusautomaatikale tegutsema ja toimetama ka tööstusrobootika, elektrilaadijate ja tööstuslikke pilvelahendustega. Panin käed külge nii tehnilise poole pealt kui tegelesin äriarendusega.
Kirjeldage mõnd projekti, kus olete oma teadmistega toeks olnud?
Neid projekte on olnud väga palju erinevaid. Siemens Gamesas planeerisin ja juhtisin rahvusvahelisi projekte. Saksa Automaatikas olles teostasime Estonian Cellis konditsioonimonitooringu, kus võtsime jälgimise alla suured elektrimootorid ja laagrid. Lisaks sai ellu viidud erinevaid automaatika ja tööstusrobootika projekte.
Tark Tööstus OÜ-s oleme paigaldanud andmehõivelahendusi, tööstusautomaatikat ja tootmistarkvara erineva käibesuurusega ettevõtetele. Nende projektide kaudu oleme tõstnud nii tootmisefektiivsust kui ka aidanud tagada head kvaliteeti kogu tootmisprotsessi vältel.
Mida soovitate neile, kes kahtlevad, kas pärast bakalaureusekraadi omandamist ikka edasi õppida või mitte?
Kindlasti soovitan õppida. Kui lõpetasin bakalaureuse, siis olin ikkagi noor ja roheline. Kindlus ja teadmised tekkisid läbi magistri ja tööalase kogemuse. Välismaal olles ja suuremates ettevõtetes võib see ka määrata ka sinu palganumbri, kas teenid 15% rohkem või vähem kui su kolleeg magistrikraadiga. Mõnel juhul kehtib see isegi Eestis. Olen väga rahul, et viisin lõpule magistriõpingud.
Millisena näete oma ettevõtte koostöövõimalusi ülikooliga?
Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis on olemas tööstusrobootika ja automaatika labor, kus on palju erinevaid tööstusroboteid ning saab hästi näitlikustada tootmisprotsessi. Üks võimalus on korraldada tööstusettevõtete juhtidele ja spetsialistidele töötubasid, kus otsekui minimudelis läbi mängida erinevaid stsenaariumeid ja luua kontakte. Lisaks tekib ka „praktiline“ vaade, kuidas ettevõtte äriarhitektuuri üles ehitada, millised on omavahelised loogilised ülesehitused ja kuidas strateegilises vaates tööstusautomaatika lahendusi üles ehitada.
Kommentaar: koostöö ettevõtetega on oluline
Koostöö ettevõtetega, nagu Tark Tööstus OÜ, on suurepärane võimalus tuua praktilised lahendused tudengiteni ja pakkuda neile reaalseid kogemusi inseneriprojektide elluviimisel. Selline partnerlus aitab kasvatada uut põlvkonda võimekaid insenere, kes suudavad kiiresti kohaneda tööturu vajadustega. Soovime kindlasti suurendada koostööd ka teiste Eesti ettevõtetega, et laiendada õppuritele pakutavaid võimalusi ja tugevdada sidet ülikooli ning tööstuse vahel.
Tänapäevane elektrotehnika ja mehhatroonika magistriõppekava, mille varasema versiooni lõpetas Lauri, on aastatega oluliselt arenenud ning muutunud veelgi mitmekesisemaks ja töömaailma vajadustele vastavaks. Õppekava keskendub jätkuvalt tugevale elektrotehnika baasile, kuid sellele lisanduvad nüüd ka praktilised mehhatroonikaalased oskused, mis toetavad lõpetaja võimet arendada terviklikke ja innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi.
Eriala mehhatroonika suunal on integreeritud mitmeid IT-teaduskonna poolt pakutavaid kaasaegseid aineid, näiteks arukad juhtimissüsteemid, tarkade asjade võrgud (IoT) ja andmehõivesüsteemid. Need kursused toetavad tänapäevase inseneri oskuste mitmekesistamist, ühendades elektroonika, tarkvara ja süsteemide juhtimise ühtseks tervikuks.
Anton Rassõlkin, TalTechi mehhatroonika ja elektroenergeetika õppekava programmijuht
