-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Aasta esimeses kvartalis langes Eesti SKP 0,3%, kuid teine kvartal hakkas näitama majanduse taastumise märke. Ent nüüd on see kasv taas takerdunud. Citadele panga jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebase sõnul viitavad sellele tööstussektori madal kindlustunne ja meie nõrk sisetarbimine.
Eesti majandus alustas 2025. aastat SKP langusega. Reaalne SKP langes sealjuures 2024. aasta esimese kvartaliga võrreldes 0,3%. Siiski oli olukord Eesti majanduses parem, kui pelgalt SKP numbri pealt järeldada võiks – statistika vajab alati analüüsi ja tõlgendamist.
Esiteks, kasvatasid majanduse tsüklilised sektorid, nagu IKT, kinnisvara ja tootmine, loodud lisandväärtust, mis näitab, et majandustsükkel tugevnes ja Eesti oli tehnilisest majanduslangusest väljumise äärel. Teiseks, paranesid sel ajal ka tööstus- ja teenindussektorite meeleolu, mis tavaliselt edestavad tegelikku SKP numbrit mitme kvartali võrra. See viitab samuti majandustsükli paranemisele.
Nüüd aga tundub, et Eesti majanduse tsükliline paranemine on seiskunud. Seda peegeldab näiteks tõsiasi, et Eesti tööstussektori kindlustunde näitajate paranemine on peatunud. Eesti tööstussektorit mõjutab tugevalt olukord eksporditurgudel, eriti Skandinaavias. Nii mais kui ka juunis kindlustunde näitajad lausa langesid, olles nüüd 8 kuu madalaimal tasemel. Eesti tööstusettevõtted muutuvad Euroopa Komisjoni andmetel tellimuste ja tootmisootuste osas ettevaatlikumaks, sest USA tariifide eelne tellimuste kasv on läbi saanud. Eesti tootmissektor on seega taas “reaalsuses” tagasi ning tellimuste mahud on vaoshoitud, kuni Saksamaa tootmistsükkel normaliseerub.
Väärib märkimist, et tööstussektori meeleolu ei ole pessimistlik vaid Eestis: juunis hakkas Saksamaa tööstuse optimism taas langema, põhjuseks samuti tariifide eelse ekspordi lõpp USA-sse.
Eesti ekspordi ja tootmissektori maikuu andmed näitasid järkjärgulist taastumist tootmistoodangus ja ekspordis, mis kasvasid aastases võrdluses vastavalt 1,4% ja 2%. Juunikuu tulemused näitavad tõenäoliselt samuti kasvu, ent edasistel kuudel näeme ilmselt ekspordile orienteeritud sektorites stagnatsiooni ning seda samuti seepärast, et Saksamaa eksport USA-sse hakkab pärast teises kvartalis toimunud buumi langema.
Eesti majanduse seisukorda peegeldab ka sisenõudluse dünaamika, eriti tarbijate ja teenindussektori kindlustunne ning jaekaubanduse käekäik. Juunis langes Eesti teenindussektoris, mis on suuresti sisenõudlusest sõltuv, optimism 12 kuu madalaimale tasemele. Oma roll selles on kindlasti ka kõrgemal käibemaksul ja sellest tuleneval ebakindlusel, mis mõjutab sisenõudlust. Euroopa Komisjoni andmetel on Eesti tarbijate optimism endiselt Covid-19 pandeemia aegse taseme lähedal ja madalam kui ülemaailmse finantskriisi ajal – see tähendab, et käibemaksumäära tõus võib avaldada veelgi negatiivset mõju Eesti tarbijatele. Mais langes toidukaupade jaemüük võrreldes 2024. aasta sama ajaga 5%, kuna kõrgemad toiduhinnad on tõenäoliselt sundinud tarbijaid oma oste vähendama.
Eesti majandustsükkel on endiselt nõrk ja seda ohustavad erinevad riskid. 2025. aasta kevadel majandustsükkel küll tugevnes, kuid nüüd näib taastumine olevat seiskunud. Positiivne on see, et osa aeglustumisest on tehniline ja selle põhjuseks on Saksamaa tööstuse normaliseerumine pärast ekspordi järsku kasvu. Samas on sisenõudlus Eestis endiselt väga haavatav. Toidukaupade jaemüügi vähenemine viitab selgelt sellele, et tarbijad on kõrgemate hindade suhtes väga tundlikud ning see võib lühiajaliselt piirata Eesti sisenõudlust.
