MKM-i majandusanalüütiku Karel Lemberi sõnul näitab Statistikaameti tänane kiirhinnag, et Eesti majandus on vaikselt kasvama hakanud, suurenedes teises kvartalis 0,9%. Majanduskasvu veab energeetikasektor, kuid pidurdab ehitus.
Kuigi vähem kui ühe protsendi suurune majanduskasv ei tundu suur, siis sellegi poolest on tegu viimaste aastate kiireim kasvuga ning see on ka ümberkaudsetest riikidest parem. Seni avaldatud andmete põhjal oli kasv aeglasem nii Lätis kui Rootsis. Samas Leedu on suutnud hoida 3 protsendilist kasvu.
Mõnevõrra üllatuslikuks võib pidada töötleva tööstuse negatiivset panust SKP kasvu. Teises kvartalis kasvasid sektoris nii tootmismahud, müük, eksport kui ka kasum. Samuti on huvitav info ja sidesektori 0 panus, kuigi kiirstatistika järgi on sektori lisandväärtus kasvanud aastaga ligi kaks korda ja kasum neli korda tasemetele, mida pole veel kunagi varem nähtud. Seejuures SKP kasvu terve protsendi panustanud energeetikasektori näitajad on kiirstatistika põhjal nõrgemad kui aasta varem.
Negatiivne on kindlasti erasektori investeeringute niivõrd sügav langus. Ühest küljest oli see mõjutatud transpordivahenditest, kuna neid soetati ette enne automaksu kehtestamist, aga ka ilma nendeta jäädi miinusesse. Teisalt investeeringud on selline komponent SKP-st mida on kiirstatistika järgi keeruline hinnata, kuna mõne üksiku ettevõtte tegevus võib siin juba mõju omada ning hiljem toimub tihti korrigeerimisi.
Järgnevatel kvartalitel on oodata kasvu jätkumist. Kui eksportturud püsivad ning pidevalt alaneva euribori mõju jõuab ka ehitussektorisse, siis on oodata ka töötlevast tööstusest ja ehitusest suuremat panust SKP kasvu.
