• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Kaitseministeerium kuulutab välja aegade suurima kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi esimese taotlusvooru 14 võitjat

autor: Kaitseministeerium
september 2025
Kategooria: Kaitsetööstus
Võitjaid toetatakse kokku 1,4 miljoni euroga. Foto: Pixabay

Võitjaid toetatakse kokku 1,4 miljoni euroga. Foto: Pixabay

Kaitseministeeriumi tänavuse kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi esimeses voorus osales 31 ettevõtet, kellest edu saavutasid 14. Võitjaid toetatakse kokku 1,4 miljoni euroga, mis on kaks korda suurem kui möödunud aasta konkursil. Toetuse eesmärgiks on kaitsetööstuse uute toodete arendamine ja sektori konkurentsivõime kasvatamine.

„Üha keerulisemaks muutunud julgeolekuolukorra tõttu on riik seadnud üheks prioriteediks kodumaise kaitsetööstuse arendamise. Sellest lähtuvalt toetab kaitseministeerium sel aastal kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi raames ettevõtteid enam kui kaks korda suurema summaga kui varem,“ ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles

„Arendusprojektide konkurss on kujutanud endast kaitsetööstusettevõtetele olulist meedet, siit on alguse saanud mitu valdkonna edulugu. Õnnitlen valituks osutunud ettevõtteid,“ lisas Sukles.

Sebacom

Tänavu oodati konkursile osalema eeskätt droonivastaste tehnoloogiate terviklahendusi, linnakupõhiseid elektroonilise võitluse kaitse terviklahendusi, lahingusüsteemide arendusi ja üksuste olukorrateadlikust tõstvaid lahendusi. Need vastavad kaitseväe võimearenduse prioriteetidele.

Eesti kaitsetööstuse 2025. aasta arendusprojektide konkursi esimeses taotlusvoorus osutusid edukaks:

  • DefSecIntel Solutions OÜ „Soodne täisintegreeritud keskmaa droonivastane püüdurdroon“
    • Toetus 110 200 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • RANTELON OÜ „Kvalifitseeritud modulaarne droonitõrjesüsteem militaarplatvormidele „DTTS-EVA“
    • Toetus 156 297,2 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • HEVI Optronics OÜ „Otseveo-aktuaatoritega Güro-Stabiliseeritud Pöördpea Elektroonika ja Tarkvara arendus (Development of Control electronics and Software for Direct-Drive Gyro-Stabilized Actuation Technology)“
    • Toetus 78 000 eurot, 15% projekti kogumaksumusest
  • Defensphere OÜ  „Võrgupõhine virtuaalne juhtimiskeskus“
    • Toetus 153 148 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • Krattworks OÜ “Lühimaa ründedrooni elektroonika ja masinnägemise algoritmide arendamine“
    • Toetus 161 776 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • Thistle OÜ „Thistle Shieldist“
    • Toetus 107 839 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • FarsightVision OÜ „FSV 3D DetNav: Vaenlase drooni tuvastamine ja lokalisatsioon digikaksiku ja operatiivselt kinnipüütud videovoogude abil“
    • Toetus 193 850 eurot, 38% projekti kogumaksumusest
  • Infinitum Strike OÜ „Medium and long range precision Strike missile operational sustainability in highly contested battlespace“
    • Toetus 100 000 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • Atalanta Systems OÜ „Toxon 3 kaugjuhitav vaatlus- ja relvasüsteem“
    • Toetus 144 000 eurot, 20% projekti kogumaksumusest
  • Wayren OÜ „Hääledastuse Teenus Hübriidvõrkudes“
    • Toetus 187 120 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • Martan Defence OÜ „Masstoodetava droonilaengu tooteseeria arendamine“
    • Toetus 5 600 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • BaBayte OÜ „BabAI – pardal töötav tehisintellektil põhinev tarkvara, mis kaitseb UAV-sid, tuvastades ohte ja vältides kokkupõrkeid reaalajas“
    • Toetus 15 000 eurot, 37,5% projekti kogumaksumusest
  • Milmech Systems OÜ „Milmech Systems demineerimisroboti arendamine“
    • Toetus 17 600 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
  • RATEL Robotics OÜ „Elektriline mehitamata maismaasõiduk Badger“
    • Toetus 22 800 eurot, 40% projekti kogumaksumusest

Kokku toetab kaitseministeerium tänavu kodumaise kaitsetööstuse arendusprojekte kahe miljoni euroga. Teine voor täiendava eelarvega vähemalt 600 000 eurot kuulutatakse välja oktoobri alguses.

Lisainfo: press@kaitseministeerium.ee

Sildid: Eesti tööstuskaitsetööstuskonkurss
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Majandus hakkas teises kvartalis kasvama energeetikasektori toel 

Järgmine artikkel

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra
Kaitsetööstus

Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

10/03/2026
Järgmine artikkel
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.