Euroopa Komisjon võttis 4. märtsil vastu õigusakti ettepaneku, et suurendada nõudlust vähese CO2 heitega ja Euroopas toodetud tehnoloogiate ja toodete järele. Kavandatav tööstuse kiirendamise määrus peaks hoogustama ELis tootmist, kasvatama ettevõtteid ja looma töökohti.
Lisaks peaks määruse jõustumine toetama ka puhtamate ja tulevikukindlate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutava juhtiva asepresidendi Stéphane Séjourné sõnul seisab Euroopa tööstus silmitsi enneolematu ülemaailmse ebakindluse ja ebaausa konkurentsiga.
„Ettepanek võimaldab suurendada nõudlust ja tagada strateegilistes sektorites vastupidavad tarneahelad,“ märgib asepresident.
Eelistatud Euroopa Liidu toodang
Määruse ettepaneku eesmärk on suurendada ELis väärtuse loomist ja tugevdada tööstusbaasi – 2035. aastaks peaks töötleva tööstuse osakaal ELi SKPs suurenema 20%-ni (2024 oli see 14,3%). Välisinvesteeringutele seatakse konkreetsed tingimused ning lihtsustatakse tööstusprojektide loamenetlust. Riigihangetes ja avaliku sektori toetuskavades tuleks eelistada ELi valmistatud tooteid.
Täpsemalt hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid, et suurendada strateegilistes sektorites nõudlust Euroopa tööstustoodete järele (näiteks tsement, alumiinium, autod, nullheite tehnoloogiad nagu akud, päikeseenergia, tuuleenergia, soojuspumbad ja tuumaenergia).
Määruse jõustumisel seatakse tingimused välismaistele otseinvesteeringutele, et need tooksid ELile lisaväärtust. ELi tehtud otseinvesteeringute maht oli 2024. aastal peaaegu veerand globaalsest välismaiste otseinvesteeringute kogumahust.
Määrus seab tingimused üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele strateegilistes sektorites, kus üks kolmas riik kontrollib enam kui 40% ülemaailmsest tootmisvõimsusest. Näiteks peavad sellised investeeringud looma kvaliteetseid töökohti, edendama innovatsiooni ja majanduskasvu, looma ELis tegelikku lisandväärtust tehnoloogia ja oskusteabe siirde kaudu ning vastama ELi päritolu komponentide nõudele. Samuti peab vähemalt 50% investeeringuga seotud tööhõivest tulema Euroopast, et ka siinsed ettevõtted ja inimesed saaksid kasu.
Loamenetlused digitaalseks
Määrusega lihtsustatakse ka tööstusprojektide loamenetlusi. Selleks luuakse üks digitaalne kontaktpunkt ning ühe projekti puhul tuleb läbida vaid üks menetlus. Samuti lühendatakse loamenetlusteks kuluvat aega, kiirendatakse kestlikku tootmist. Selleks luuakse liikmesriikides nn tööstuse kiirendamise alad, et koondada strateegiliste sektorite tööstusprojekte. See võimaldab tööstussümbioosi ja soodustab puhta tootmise projektiklastrite kujunemist. Klastrite loomine omakorda hõlbustab energiataristu investeeringuid ja soodustab piirkonnapõhiste lubade andmist.
Ettepanekut hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
