Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv – aastases võrdluses suurenes see ligi 3%.
Suurim mõju kasvule tuli puidutöötlemise, rafineeritud tööstusõlide ja metalltoodete tootmismahtude kasvudest. Kuigi töötlev tööstus tervikuna kasvas, olid selle majandusharu 23-st tegevusalast üle poole (13) siiski languses. Enim pidurdas töötleva tööstuse kasvu juba mitmendat kuud languses olev toiduainete tootmine.
Töötleva tööstuse müük ehk näitaja, milles on ka hinnakasv arvestatud, suurenes jaanuaris ligi 5%, kusjuures olulisema mõjuga oli kodumaisele turule suunatud kaupade müügi kasv. Ka eelmisel aastal suurenes kodumaisele turule müük ekspordist kiiremini, kuid kuna töötlevas tööstuses on ekspordi osakaal müüdud toodangust (66%) tublisti suurem, siis oli nende kahe turu mõju enam-vähem võrdne.
Töötleva tööstuse väljumine pikemast langusest
Möödunud aastal tuli töötlev tööstus välja pikemast langusest. Kuigi selle majandusharu tootmismaht mullu suurenes, jäi tänavu jaanuaris see ikkagi ligi 13% madalamaks 2022. aasta aprilli tipust. Möödunud aastal pankrottide arv töötlevas tööstuses küll vähenes, kuid see kukkumine tuli 2023.-2024. aastatel kõrgemale tõusnud numbrite pealt ja võrreldes 2021. aastaga oli pankrottide arv ikka veel suurem.
Kuna möödunud aastal töötleva tööstuse lisandväärtus püsivhindades suurenes, kuid töötatud tundide arv vähenes, tegi tööjõu tootlikkus aastases võrdluses tugeva tõusu. Samas jäi see ikkagi madalamaks 2021. aasta tipust. Tootlikkuse tõus leevendab aga tööjõukulude kasvu mõju ja aitab töötleval tööstusel parandada oma kulupõhist konkurentsivõimet. Nii ongi tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul praegu paranemist näidanud.
Paranenud on ka välisnõudlus, mis lubas möödunud aastal kasvatada kaupade ekspordimahtu 4% võrra. Töötlev tööstus on aga teatavasti peamine kaupu eksportiv majandusharu.
Nõudluse paranemine välisturu riskide kiuste
Tänavu ootame nõudluse paranemise jätkumist nii kodu- kui välisturul. Samas on välisturul riske palju, mis võivad seda väljavaadet halvemuse poole pöörata.
Energiahinnad on Lähis-Idas toimuva sõja tõttu teinud maailmaturul aasta alguses, eriti aga viimase nädalaga, väga kiire tõusu. Kuigi need jäävad veel alla 2022. aasta tipust, on neil oluline täiendav kulu ettevõtetele, mis võib eelpool mainitud optimismi konkurentsivõime kohta vähendada – eriti siis, kui energiahinnad püsivad kõrgemal kauem. Samas ei tõuse energiahinnad vaid Eestis.
Töötlevas tööstuses on sisseostetud kütuse ja energia osakaal kogukuludest suurim paberitööstuses, millele pikema vahega järgnevad rafineeritud tööstuslike õlide, keemiatoodete ja ehitusmaterjalide tootmine. Väikseim on energia osakaal kuludes aga elektroonikatööstuses.
