• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Kuidas sai elekter eesti keelde?

autor: KADRI TAMM
september 2018
Kategooria: SLO Electricity
Eestikeelsed vasted elektrimaailmas, SLO Eesti tegevjuht Heiki Liiser. Foto: Julia-Maria Linna

SLO tegevjuht Heiki Liiser on koos ettevõttega astunud suure sammu: avatud on eestikeelne veebipood. Foto: Julia-Maria Linna

SLO-l valmis uus veebipood, kus võõrkeelne tehniline sõnavara on saanud koostöös TTÜ teadlastega eestikeelsed vasted. Arendusplaane tutvustab ettevõtte juht Heiki Liiser.

Veebipoe tegemine pole tehnilises mõttes enam kuigi keeruline – reeglina on olemas valmismoodulid, kuhu saab sisestada vajalikud andmed. Küll peitub keerukus detailides: oluline on veebimootori taga olev andmebaas. Kõige suurem kivi, millest üle tuli hüpata, oligi erialase terminoloogia ja mõistete tõlkimine eesti keelde.

Eesti eripära

Eesti taasiseseisvudes oli elektrotehniline sõnavara peamiselt venekeelne. Inglisekeelsele sõnavarale kas puudus ligipääs või olid keelebarjäärid, ja mis seal salata – puudus ka vajadus. Nii kasutati eestikeelseid mugandusi vene keelest: „Tee sinna peremõtška,“ polnud harv, mida kuuldi.

Iseseisvuse algaastatel rahvuslikkuse meeleolus oli aga venekeelseid sõnu kasutada pea ilmvõimatu. Nii hakkasidki firmad kasutama erinevaid termineid ja keeli vastavalt oma taustale. Sisse tulid soome, saksa, inglise, rootsi mugandused, mõni kasutas endiselt venekeelseid väljendeid.

Kuigi ühise mõistesüsteemi loomisest on kõneletud 1990ndate algusest, siis siiani toimisid koos erinevad mõisted ja määratlused, kusjuures iga ettevõte sikutas vankrit veidi enda poole. Maailm on aga võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga muutunud palju avatumaks ja selleks, et üksteist mõista ja turgu hoida, tuli kokku leppida ühtses süsteemis.

Mõttest edasi

SLO alustas mõistetele eestikeelsete vastete otsimisega viie aasta eest, võttes aluseks ETIM-i rahvusvaheliselt standardiseeritud mudeli. Tõlketöö käigus ilmnes, et nii palju, kui oli spetsialiste, oli ka arvamusi. Nii polnud ettevõttel võimalik aktiivse müügitöö kõrvalt teemaga tegelemiseks piisavalt aega leida. Ka tõlkebüroo abiga ei jõutud edasi – kõik oli küll eesti keeles, kuid valdkonna inimesele mõistetamatu.

45 000 mõistet said tänu Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele uued eestikeelsed vasted.

Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) võeti ühendust kaks aastat tagasi. Kandvad jõud selles protsessis olid TTÜ professorid eesotsas Tõnu Lehtla, Endel Ristheina ja Raivo Teemetsaga. Tooterühmi, mis aasta jooksul eestikeelsed vasted said, oli paarituhande ringis, mõisteid ning dimensioone aukartustäratavas suurusjärgus: 35 000–45 000.

Tänaseks on ETIM koostöös TTÜ teadlastega tõlgitud, toodete omadused, klassifikatsioon jm on ühtsed ja kõigile arusaadavad. Päris uudissõnu välditi, lähtuti sellest, et mõisteid ja termineid on kasutatud publitseeritud dokumentides. Siiski oli ligi sadakond sõna, mida tuli suuremas kolleegiumis otsustada. Mõisted pidid olema eestikeelsed, kuid siiski kõigile arusaadavad ja kasutuses: nii läks näiteks autotalli asemel kasutusse sõna garaaž.

ETIM-süsteem sai alguse Hollandist, levis sealt edasi Belgiasse, Saksamaale jm ning täna on liitumas kogu Euroopa ja koguni ka isepäine Norra. Siinkohal on e-kaubanduse esiletõusmine kindlasti katalüsaator, mis ühtse süsteemi kasutuselevõtmisele hoogu andis.

Kui ettevõtted saavad tooteinfot sisaldava faili erinevates programmides automaatselt klappima, siis on see nende jaoks juba selge võit. Samuti on kliendi jaoks aina olulisem saada toote kohta infot ühest kohast – mõõtmed, värv, elektrotehnilised parameetrid, deklaratsioonid jm – ja loomulikult eeldavad kliendid, et samade toodete puhul kasutatakse samu mõisteid.

Veebipoe alused

Veebipoe üldise loogika paikapanemine käis paralleelselt terminite tõlkimisega, kuid tehniline arendamine sai alata, kui mõistesõnastik oli valmis saanud.

Kokku on SLO tootevalikus täna ca 88 000 toodet – nii tuli üle vaadata, et toodetega seotud pildimaterjal oleks olemas, mõisted keeleliselt korrektsed ja õiges käändes (kuna tarkvara on originaalis saksakeelne, oli ka programmi keeleline ülesehitus saksapärane) ning andmed ühilduksid ettevõtte ERP-süsteemi ja veebipoega.

Lisaks tuli paika saada veebipoe üldine loogika. Kontserni sees kasutavad sama tarkvaralahendust nii Saksamaa, Tšehhi, Ungari kui Leedu ettevõtted, igaühel on veebipoele aga veidi erinev lähenemine. Näiteks on Saksamaa turumaht, samuti soovid ja võimalused teises mastaabis: nad on segmenteerinud oma kliendigrupid ja teinud erinevatele valdkondadele erialdi veebipoed. Nii on näiteks ehitusega seotud ettevõtetel või tööstustel eraldi veebiaken, kus on välja toodud just seda valdkonda puudutavad tooted.

SLO on andnud oma püsiklientidele ligipääsu veebipoodi, samal ajal peeti arenduse juures meeles, et säilima peab kiirus, lihtsus ning funktsionaalsus ilma tarbetute lisaklikkideta. Nüüd oodatakse klientidelt tehtule tagasisidet, et asuda veelgi mastaapsema töö juurde juba koos partneritega.

Nimelt on olemas eestikeelne raamistik, kuid toodete nimetused vajavad täpsustamist. Seni on need olnud tarnija otsustada, sestap pole harv, et identsel tootel on 3–4 erinevat nimetust. SLO vaikne soov on, et tarnijad hakkaksid kasutama just Eesti turu jaoks tõlgitud mõisteid. Ja kui kolm tükki juba kasutab, siis neljas võtab üle juba vaikimisi.

Puhas ajavõit kõigile

Miks veebipoe tegemine ikkagi ette võeti? Aina olulisemaks muutub info kõrval see, kui kiiresti seda sünteesitakse. Määravaks muutub aeg ehk see, kas suudetakse pakkuda kliendile reaalajas tooteid.

See kehtib ka veebipoe puhul. Täna pöördutakse SLO poole kahe küsimusega: mis toode maksab ja milline on tarneaeg. Kui siiani võttis päringutele vastamine aega, siis veebipoes on toote netohind ja laoseis reaalajas näha nii kliendile kui müügiinimesele.

Süsteem teeb seejuures alati kliendile kõige soodsama valiku: kui kampaaniahind on soodsam kui kliendihind, saab huviline kampaaniatoote, kui kampaaniahind on kõrgem kui kliendi netohind, siis pakub süsteem automaatselt soodsama toote välja.

Klient saab SLO veebipoodi sisenedes luua ka oma kataloogi, kuhu tõstab ainult teda huvitavad tooterühmad või tooted. Nii ei pea kogu kataloogis orienteeruma ja alati on olemas info, millised on laoseisud teda huvitavate toodete puhul. Programm on ka iseõppiv, pakkudes välja, mis võiksid olla klienti huvitavad tooted. Lisaks on võimalik panna peale filtreid: näiteks saab määrata, millise valgusviljakuse ja värviedastusvõimega valgustid parasjagu huvi pakuvad.

Uuenduste ellukutsumisel tekib alati küsimus, kas kliendid uute lahendustega kaasa tulevad. Nagu ka mujal, toimub ka elektrialal põlvkondade vahetus. Inimesed, kes 1990ndatel olid juhtivatel kohtadel, annavad noorematele ohjad üle. Uus põlvkond lausa eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi ning aplodeerib sellistele algatustele. Nii on SLO väga õigel ajal õiges kohas, või isegi pisut juba hiljaks jäämas.

SLO tahab olla turul parim, suure ettevõtte vedamine ja arendustöö on otsekui Tallinna ehitamine, mis kunagi valmis ei saa: kui ETIM6 järgi on nüüd mõisted tõlgitud, siis välja on tulemas ETIM7, samuti tuleb välja juba veebipoe mootori EasyPro uus versioon. Seega tuleb ajaga võidu joosta.

Kuhu edasi?

Juba kahe aasta jooksul soovib SLO oma tootesortimenti vähemalt kahekordistada 150 000 tooteni. Ka sortiment uueneb ning veebipoe valikusse jäävad need tooted, mille järgi on nõudlust. Kui klient on välja valinud 100 toodet, peaks kogu selle toote sortiment veebipoes ka saadaval olema.

Ka elektriala valdkond areneb tohutu kiirusega. Valgustite elutsükkel on täna vaid üks kvartal. See tähendab, et leedvalgustust puudutav sortiment muutub pidevalt. Samuti on oluline mõjutaja asjade internet – kuna komponentide hind on muutunud taskukohaseks, on uue põlvkonna kodumasinad ja telekad juba vaikimisi ühendaud internetiga. See areng saab ka tootevalikus olema määrava tähtsusega.

Areneb ka veebipood: SLO soov on, et kõik vajalik oleks ühes kohas toote juures olemas alates vastavussertifikaatidest kuni kinnitusskeemide ja tehniliste detailideni. Eraldi teema saab olema erinevate tootepiltide lisamine, et klient saaks tunnetuse, milline näeb sinine valgusti välja punasel taustal või punane valgusti kollasel taustal, erinevate nurkade alt. Tehniline lahendus pildistamisliini näol on olemas, see on vaja lihtsalt plaani võtta. Vahekokkuvõtte vahepealsetest arengutest SLO veebipoe ja mõistesõnastiku osas saame teha paari aasta pärast, mil täna plaanitu on ellu viidud.

Artikkel ilmus SLO Eesti ajakirjas septembris 2018:

SLO Electricity sügis 2018

Sildid: SLO Electricity 2018
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tallinna-Helsingi tunneli jaoks pakutakse seni nägemata tehnoloogiaid

Järgmine artikkel

Päikesepaneelide paigaldamiseks taotle investeeringutoetust

Seotud artiklid

Optiline kaablikiud toob ülikiire võrguühenduse
SLO Electricity

Optiline kaablikiud toob ülikiire võrguühenduse

11/09/2018
Saagu valgus - Hilton Tallinn Park Hotel. Foto: Meeli Küttim
SLO Electricity

Saagu valgus!

11/09/2018
UPM-Kymmene Otepää AS vineeritehas.
SLO Electricity

Valgusküllane vineeritehas

11/09/2018
Päikesepaneelide soetamiseks on võimalik taotleda KredExi toetust. Foto: Tartu linna ehitusteenistus
SLO Electricity

Päikesepaneelide paigaldamiseks taotle investeeringutoetust

11/09/2018
Järgmine artikkel
Päikesepaneelide soetamiseks on võimalik taotleda KredExi toetust. Foto: Tartu linna ehitusteenistus

Päikesepaneelide paigaldamiseks taotle investeeringutoetust

Värske ajakiri number

TööstusEST mai 2025
TööstusEST märts 2025

Sisuturundus

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
Teknos FR Facade'i tulekindel värvisüsteem võimaldab kasutada puitmaterjali ehitistel, kus see senini polnud tuleohutuse tõttu võimalik. Foto: Teknos

Uus tulekindel värvisüsteem lubab kasutada puitu ehitustel, kus see seni polnud võimalik

28/10/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.