• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

    Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

    Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

    Droon. Foto: EIS

    Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab kaitsevaldkonna rakendusuuringuid 5 miljoni euroga

    SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen. Foto: SEB pank

    Uus rahastamisvõimalus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

    Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

    Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

    Droon. Foto: EIS

    Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab kaitsevaldkonna rakendusuuringuid 5 miljoni euroga

    SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen. Foto: SEB pank

    Uus rahastamisvõimalus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Taastuvelekter ja börs

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
detsember 2022
Kategooria: Energeetika, TööstusEST detsember 2022
Taastuvelekter ja börs

Meil on praegu kokku seitse ühendust naaberriikidega. Kaks ühendust on alalisvooluliinid EstLink 1 ja EstLink 2 Eesti ja Soome vahel. Kaks liini ühendavad Eesti elektrisüsteemi Lätiga. Venemaaga ühendab Eesti elektrisüsteemi kolm ülekandeliini, kaks Narva juures ning kolmas Pihkva juures. Allikas: Elering

Küsimus: Kuidas saaks Eesti suurem taastuvelektri tootmisvõimsus langetada siinset elektri hinda, kui elektrienergia ostame ju ikkagi börsilt?

Ametnikud väidavad oma sõnavõttudes alatasa, et oleks Eestis suurem taastuvelektri tootmisvõimsus, tuleks meie tarbijatel elektri eest vähem maksta. Aga kuidas see ikkagi saab mõjutada hinda, kui Eesti ostab oma elektri siinse regiooni n-ö ühisest potist ehk börsilt? Ja miks on kujunenud nõnda, et Eestis kipub elekter olema Euroopa kalleimate hulgas.

Meie elektrituru hinnapiirkonnas valitseb krooniline süsinikuneutraalse energia ja taastuvenergia tootmisvõimekuse puudujääk.

Kuna elektri börsihind kujuneb iga hinnapiirkonna pakkumiste põhiselt – kui hinnapiirkonnas odava elektri pakkumist napib, siis määrabki selle piirkonna hinna mingi teine turule pääsev elektrijaam kusagil lähiriigis. Kuivõrd regionaalsel elektriturul on suuremas mahus kõrge hinnaga maagaasil töötavaid elektrijaamu, siis ongi ka hind kõrgeim võimalikest.

Meie hinnapiirkonnas puudub tootmisvõimekus, sest süsinikuneutraalset ja taastuvat energiat on puudu. Nii teevad meil hinda ümberkaudse regiooni maagaasielektrijaamad, sest kui meie enda hinnapiirkonnast pole elektrit võtta, tuleb see turule väljastpoolt.

Põhjus, et süsinikuneutraalse elektri ja taastuvelektri tootmisvõime suurendamine aitaks elektri hinda alla viia, seisneb selles, et tuule- ja päikeseelektri tootmine on praegu odavaim tehnoloogia turul. See on põhjus, miks riigid ja elektritootjad püüdlevad taastuvenergia tootmisvõimekuse mahu suurendamise poole.

Kui see eesmärk on saavutatud, saab elektrit pakkuda turupõhiselt odavamalt ja müüa piirkondadesse, kus valitseb defitsiit. Eesti jaoks tähendab parajat väljakutset võrgutoimimisele ka meie elektrisüsteemi desünkroniseerimine Venemaa võrgust. Venemaa elekter tähendas meie jaoks juhitavat võimsust, millele samuti on tarvis leida turupõhine alternatiiv.

Kõikidel meie lähiriikidel peale Eesti on võimsusvaru olemas – riik maksab elektri tootmisvõimsuste omanikele tasu, et nad seda kriiside tarbeks reservis hoiaksid.

Tootmisvõimsuse omamine ja energiakandjate strateegiline varu on võtmetähtsusega varustuskindluse tagamiseks. Leedul on elektritootmise gaasijaamade tarbeks LNG-terminal, Lätil Inculkalnsi gaasihoidla ja hüdroenergia tootmise võimsused, Soomes tuumajaamad jne. See võib tunduda kallis, aga tagab kriisisituatsioonis elektri olemasolu. Eestis eeldab riik läbi omaniku ootuse, et Eesti Energia hoiab stabiilselt üleval 1000 MW juhitavat võimsust. Kust see tuleb siis, kui põlevkivijaamad suletakse ja võimsusturg on süsteemihalduri poolt veel loomata?

Meie tuuleparkide rajamine venib nagu villane lõng, mistõttu võib Eesti ennast peagi leida olukorrast, kus naaberriigid ütlevad – miks me peaksime sind aitama, kui sa ise midagi ette ei võta. Lätlastel, leedukatel ja soomlastel on õigus seda öelda, sest nad on kriisiks valmistunud ja tasuvad vajalike võimsuste hoidmise eest.

Tänavu oktoobris importis Eesti ENTSO-E andmetel poole tarbitud elektrist, see oli peamiselt tuumaenergia Soomest. Kuid naiivne on arvata, et Soome suudab tagada meie varustuskindluse.

Soome on võtnud eesmärgiks sulgeda lähiajal 1000 MW kivisöejaamu ning kaotas 1400 MW elektriimporti Venemaalt. Novembris oli päevi, kui Soome importis Eesti kaudu Läti gaasijaamades toodetud elektrit, mis on tõstnud hinna Soome-Balti turul üle 300 euro/MWh.

Elektribörs Nord Pool ja Estlinki hinnapiirkond

  • Norra, Soome, Rootsi, Taani, Eesti ja Leedu ühist elektribörsi pidav ettevõte on Nord Pool Spot AS.
  • See on süsteem elektrienergia suuremahuliseks ostmiseks ja müümiseks, kasutades hinna kujundamiseks nõudlust ja pakkumist.
  • Elektribörsil kaubeldakse füüsilise elektrienergiaga tulevikutehingute vormis, see peaks lihtsustama ostjatel ja müüjatel lepingute sõlmimist.
  • Asutati 2002. aastal, millega Eesti põhivõrku haldav OÜ Elering liitus 2. veebruaril 2010. aastal – see pani aluse Nord Pooli Estlinki hinnapiirkonna loomisele.
  • Estlink on Eesti ja Soome energiasüsteeme ühendav 105 km pikkune merekaabel, mis lülitati töösse 2007. aasta alguses.
  • 2014 märtsis avati Estlink 2 merekaabel, mil pikkust 170 km. Mõlema merekaabli omanikud on võrdsetes osades OÜ Elering ja Fingrid Oy.
  • Kauplemine Estlinki hinnapiirkonnas algas 1. aprillil 2010. aastal.
  • 18. juunil 2012. aastal jagunes Eesti hinnapiirkond kaheks eraldi piirkonnaks, millest ühes kirjeldab Nord Pool Spot Eesti jätkuvalt Eesti piirkonna hinda ning teises näitab Nord Pool Spot Estonian Latvian Exchange hinda Eesti-Läti piiril. Selle põhjus on ülekandevõimsuse piiratus.
  • Nord Pooli elektribörsi kaudu ostetakse ja müüakse üle 70% nendes riikides tarbitavast elektrienergiast.
  • Nord Pool Spoti omanikud on Norra elektrienergia põhivõrku haldav Statnett (30%), Rootsi elektri ja gaasi põhivõrgu ettevõte Svenska Kraftnät (30%), Soome elektrivõrgu ettevõte Fingrid (20%) ja Taani elektri ja gaasi põhivõrgu ettevõte Energinet (20%).
  • Nord Pool on nii turul kaubeldava elektri mahu kui turuosa poolest maailma suurim elektrienergia vabaturg.

Allikas: Nord Pool Spot AS

Sildid: elektribörsEleringenergeetikaenergiakriisEstLinkNord Pooltaastuvenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

Järgmine artikkel

Biokütuste kasutamine peab suurenema

Seotud artiklid

Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock
Energeetika

Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

24/04/2025
Tuumajaam. Foto: Pixabay
Energeetika

Tänased otsused energiapoliitikas jäävad meid mõjutama aastateks

12/03/2025
OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis. Foto: TalTech
Teadus

Galerii: OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis

12/03/2025
Rohetiiger soovitab tuuleparkide arendamiseks välja kuulutada tehnoloogianeutraalsed oksjonid. Foto: Pixabay
Energeetika

Rohetiigri teekaart seab Eesti energiamajandusele ambitsioonika sihi

19/02/2025
Järgmine artikkel
Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

Biokütuste kasutamine peab suurenema

Ajakirja eelmised numbrid siin

TööstusEST märts 2025
tööstusest veebruar 2025

Sisuturundus

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
Teknos FR Facade'i tulekindel värvisüsteem võimaldab kasutada puitmaterjali ehitistel, kus see senini polnud tuleohutuse tõttu võimalik. Foto: Teknos

Uus tulekindel värvisüsteem lubab kasutada puitu ehitustel, kus see seni polnud võimalik

28/10/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.