• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Eesti Energia kontserni 2023. aasta II kvartali tulemused

autor: MEEDIAPILT
august 2023
Kategooria: Energeetika
Tarbimise juhtimine. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare kolumn TööstusESTis, elektritööstuse metamorfoos. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eesti Energia kontserni müügitulud ulatusid 2023. aasta teises kvartalis 416,1 miljoni euroni, kahanedes aastaga 0,1%.

Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 107,7 miljonit eurot (+17,4% aastases võrdluses), korrigeeritud EBITDA* aga 115,7 miljonit eurot (+45,0%). Kontserni puhaskasum jäi 42,7 miljoni euroni tasemele (-5,6% aastases võrdluses), korrigeeritud puhaskasum tõusis aga 50,6 miljoni euroni (+52,0%).

* – korrigeeritud EBITDA ja korrigeeritud puhaskasum on kasutusel alates 2022. aasta I kvartalist, et esitada EBITDA ja puhaskasum normaliseeritud viisil parema võrreldavuse nimel, kust on eemaldatud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised.

Kontserni finantsnäitajad

Kontserni 2023. aasta II kvartali majandustulemus oli tugev, kõige enam kasvas elektrisegmendi kasum koos jaotussektori ning põlevkiviõliga. Maagaasi segment koos muude toodete ja teenustega näitas kasumireal suurimat langust, kuid ei avaldanud kontserni üldistele tulemustele kuigi olulist mõju.

Elektrisegmendi tulude kasvu toetas jaemüügi tugev tootlus koos kõrgemalt hinnatasemelt tehtud riskimaandamistehingutega. Elektrisegmendi EBITDA-t mõjutasid lisaks pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mitterahalised ajutised kõikumised, mis olid madalamad kui 2022. aasta teises kvartalis. 2023. aasta II kvartalis ulatusid elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide ajutised kõikumised -8,0 miljoni euroni, 2022. aasta II kvartalis aga +11,9 miljoni euroni, kogumõjuga -19,9 miljonit eurot võrreldes aastatagusega.

Vaatamata jaotussegmendi pisut väiksematele mahtudele kasvasid tulud tariifitõusude tõttu 19,1%. Jaotussegmendi EBITDA kasvas oluliselt keskmise müügihinna tõusust positiivselt mõjutatuna. Põlevkiviõli segmendi EBITDA suurenes, seda vaatamata madalamale müügihinnale, kui toodang ja müügikogused ning tulud kasvasid. Põlevkiviõli segmendi EBITDA-t hoiavad tagasi aasta tagasi madalamalt hinnatasemelt tehtud riskimaandamistehingud vastavalt kontserni riskimaandamisstrateegiale, samas kui kulubaas on suurenenud. Maagaasi müügimahud on vähenenud 41,0%, kusjuures müügitulu on vähenenud 69,4% peamiselt oluliselt madalama turuhinna ja nõudluse languse tõttu. Muu segmendi tulemuslikkust mõjutas enim sageduse taastamise reservi (FRR) teenus, mille põhjustasid kõrged muutuvkulud ja madalamad elektrihinnad, mistõttu ei olnud kontsernil võimalik teenust turule ettenähtud mahus pakkuda.

Kvartali investeeringud ulatusid 181 miljoni euroni, mida on 84.8% rohkem kui aasta varem. Investeeringute kasv tulenes peamiselt taastuvenergia investeeringutest uutesse tuule- ja päikeseparkidesse ning jaotusvõrku. Elektri hinnakeskkond toetab kontserni käimasolevaid investeeringuid jätkuvalt. Investeeringud aitavad suurendada energiasõltumatust ning soodsa ja keskkonnasõbraliku elektri tootmist piirkonnas.

Elektrienergia segment

Eesti Energia elektrienergia müügitulu kasvas 2023. aasta II kvartalis aastaga 5,5%, jõudes 267 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektrienergia müügihind ilma tuletisinstrumentide mõjuta jäi 113,1 EUR/MWh tasemele (+9,3% võrreldes möödunud aastaga). Võrdluseks langes Nord Pooli Eesti piirkonna 2023. aasta II kvartali keskmine elektrienergia turuhind tasemeni 74,4 EUR/MWh (-47,6% võrreldes eelmise aastaga). Kontserni keskmine elektrienergia müügihind võrreldes turu keskmise hinna langusega tõusis tänu jaemüügilepingutele, kus elektrihind on fikseeritud. Sellised lepingud moodustavad jaeportfellist ligikaudu poole. Elektrienergia müügimaht kvartalis oli kokku 2,4 TWh (-5,9% aastavõrdluses), millest jaemüük moodustas 2,3 TWh (-0,1%). Kvartali elektritoodang ulatus 0,7 TWh-ni (-50% aastatagusega võrreldes), mis on otseselt tingitud madalamast tootmisest kontserni paindlikes elektritootmisüksustes (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad), mida põhjustab madal elektri- ja kõrge CO2 hind. Kontserni juhitavad elektritootmisüksused tootsid 2023. aasta teises kvartalis ca 0,4 TWh elektrit. Taastuvelektri toodang, mis sisaldab elektritootmist tuulest, päikesest ja puidujäätmetest, langes 0,3 TWh-ni (-11% aastatagusega võrreldes) seoses Eesti ja Leedu ebasoodsate tuuleoludega.

Elektrisegmendi EBITDA oli 80,2 miljonit eurot (+20,2% aastaga). Suurimat positiivset mõju avaldas marginaal (+24,7 miljonit) tänu kõrgemale müügihinnale ja madalamatele muutuvkuludele. Positiivne mõju tulenes ka tuletisinstrumentide kasumist, mida oli aastases võrdluses +8,2 miljonit eurot, ning püsikulude muutustest +5,2 miljoni euroga. Suurim negatiivne mõju oli seotud taastuvenergia tuletisinstrumentide ja elektri ostulepingute väärtuse muutustega. Realiseerimata riskimaandamistehingute mõju ulatus aastases võrdluses -22,0 miljoni euroni. Kvartali korrigeeritud EBITDA (korrigeeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutiste kõikumiste eemaldamisega) oli 88,2 miljonit eurot (+60,8% aastaga), samas kui 2022. aasta II kvartalis oli see 54,9 miljonit eurot.

Jaotussegment

Eesti Energia tulud jaotussegmendist ulatusid 2023. aasta II kvartalis 65,9 miljoni euroni (+19,1% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Jaotusmaht vähenes aastaga 9,8% ja ulatus kvartalis 1,4 TWh-ni (-0,2 TWh). Keskmine jaotusmüügi hind ehk tariif jäi 43,4 €/MWh tasemele (aastaga +22,9%). Jaotussegmendi EBITDA kasvas 33,1 miljoni euroni (+66,5% võrreldes eelmise aastaga) peamiselt kõrgemate tariifide positiivse mõju tõttu. Vähest negatiivset mõju avaldasid ka pisut väiksemad mahud ja kõrgemad püsikulud.

Põlevkiviõli segment

Eesti Energia tulu põlevkiviõli müügist ulatus 43,2 miljoni euroni (+34,3% aastaga), põlevkiviõli müügimaht aga 124,7 tuhande tonnini (+18,4%), kuna selle aasta teises kvartalis oli hooldusi ja katkestusi vähem kui eesmisel aastal. Eesti Energia keskmine põlevkiviõli müügihind ilma tuletisinstrumentide tehingute mõjuta langes naftaturu hinna languse tõttu 401 euroni tonni eest (-35,7%). Võrdlustoodete kvartali keskmine turuhind jäi 409 EUR/t tasemele (aastaga -31,7%). Kontserni keskmine põlevkiviõli müügihind koos tuletisinstrumentide tehingute mõjuga oli 346,6 EUR/t (+13% aastavõrdluses). Põlevkiviõliga seotud äritegevuse EBITDA oli teises kvartalis positiivne tulemusega 3,3 miljonit eurot (+166% aastaga).

Maagaasi segment

Eesti Energia tulu maagaasi segmendist ulatus 2023. aasta II kvartalis 15,5 miljoni euroni (-69,4% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Müügimahud nõudluse vähenemise tõttu langesid kvartalis 0,2 TWh-ni (-41,0% võrreldes aastatagusega). Maagaasi keskmine müügihind oli 62,1 €/MWh (aastaga +48%). Maagaasi EBITDA langes negatiivsele poolele ja ulatus -5,3 miljoni euroni (-272,0% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) peamiselt tuletisinstrumentide ja kõrgete muutuvkulude negatiivse mõju tõttu.

Muu segment

Kontserni muude toodete ja teenuste EBITDA langes miinusesse ja oli 2023. aasta teises kvartalis -3,6 miljonit eurot (-151,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Suurimaks negatiivseks teguriks oli sageduse taastamise reservi (FRR) teenus, kus kõrgete muutuvkulude ja madalama elektrihinna tõttu ei suutnud kontsern teenust turule ettenähtud mahus pakkuda. Muud muutused EBITDAs ulatusid -5,7 miljoni euroni, mida mõjutas negatiivselt päikeseenergia teenus, ühekordsed tehingud ja muud kõrvalteenused ning suurenenud üldkulud.

Kapitalikulud

Kontserni kapitalikulud ulatusid 2023. aasta II kvartalis 181 miljoni euroni (+84,8% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Investeeringud taastuvenergia arendustesse ulatusid kvartali jooksul 74 miljoni euroni. Teisele kohale jäid elektrijaotusvõrgu investeeringud 44 miljoni euroga. Jaotusvõrgu investeeringud on suures osas suunatud liitumispunktide parandamisele, et saaks täiendavat päikeseenergia tootmisvõimsust jaotusvõrku ühendada ja võrgu töökindlust suurendada. Investeeringud muudesse arendusprojektidesse kasvasid 46 miljoni euroni, millest suurim osa läks uue keemiatehase (uus Enefit-280) ehitusele. Uus Enefit-280 keemiatehas peaks valmima 2024. aastal ja tõstma põlevkiviõli aastatoodangu 700 000 tonnini, olles samas nurgakiviks senise põlevkivist vedelkütustele ja elektrile orienteeritud tootmise muundumisel ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks, mille eesmärk on süsinikujalajälg 2045. aastaks nulli viia.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

2023. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 409,2 miljoni euro ning täiendavad lühiajalisi hoiuseid 245 miljoni väärtuses, kokku 654,2 miljonit eurot. Eesti Energial oli 2023. aasta 30. juuni seisuga kasutada kokku 730 miljoni euro väärtuses pangalaene, millest 270 miljonit eurot moodustasid käibevõlakirjad ja 460 miljonit eurot mitme vastaspoolega sõlmitud pikaajalised laenulepingud. Eesti Energia netovõlg oli 1278 miljonit eurot (koos lühiajaliste hoiustega 1033 miljonit), netovõla ja EBITDA suhe kasvas 3,1-kordseks (korrigeeritud EBITDA baasil 2,8-kordseks), koos lühiajaliste hoiustega 2,5-kordseks (korrigeeritud EBITDA baasil 2,3-kordseks), võrreldes ettevõtte 3,5-kordse finantspoliitilise eesmärgiga.

2023. aasta teises kvartalis maksis kontsern 2022. majandusaasta eest dividende kokku 81,5 miljonit eurot, millest 68,9 miljonit eurot läks ainuaktsionärile Eesti riigile. Tallinna börsil noteeritud enamusosalusega tütarettevõtte Enefit Greeni vähemusaktsionäridele maksti kokku 12,6 miljonit eurot.

2023. aasta II kvartalis maksis Eesti Energia välja jätkusuutlikkusega seotud amortiseeriva tähtajalise laenulepingu summas 600 miljonit eurot. Tagatiseta laenu tähtaeg on 5 aastat. Laen on jätkusuutlikkusega seotud kahe ESG KPI kaudu: 1., 2. ja 3. ringi heitkoguste süsinikuintensiivsus ning iga-aastane taastuvenergia võimsuse lisandumine. Tähtajalise laenu eesmärk on eelkõige refinantseerida 2023. aasta septembris aeguvat 500 miljoni euro suurust võlakirja ning toetada Eesti Energia süsinikuneutraalsuse strateegiat.

Standard & Poor’si reiting Eesti Energiale on BBB- (stabiilne) ja Moody’se oma Baa3 (stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on säilitada investeerimisjärgu krediidireiting ja pikaajaline 3,5-kordne netovõlg EBITDA suhtes. Eelolevaks kvartaliks eeldame netovõla/EBITDA suhtarvu suurenemist, kuna kontsern jätkab oma investeerimiskava elluviimist.

Üldiselt hindab juhtkond, et kontsern on praeguse muutliku keskkonna suhtes hästi tasakaalustatud, kuna varade struktuur on mitmekesine.

Väljavaade

Juhtkonna ootus on, et 2023. aastal Eesti Energia müügitulud pisut vähenevad, samas kui EBITDA ja investeeringud tõenäoliselt suurenevad võrreldes 2022. aasta näitajatega.

Eesti Energia avaldab kolmanda kvartali tulemused 2. novembril 2023.

Elektri, CO2 ja nafta hinnariski maandamiseks teeb Eesti Energia tuletistehingud. Kontserni riskimaandamispositsioon elektrienergia tootmiseks on järelejäänud 2023. aastaks 1,1 TWh (keskmise hinnaga 202,9 EUR/MWh) ja 2024. aastaks 0,5 TWh (keskmise hinnaga 148,2 EUR/MWh). Kontserni elektrienergia jaemüügi riskimaandamispositsioon on järelejäänud 2023. aastaks 1,9 TWh (keskmise hinnaga 80,4 EUR/MWh) ja 2024. aastaks 3,0 TWh (keskmise hinnaga 53,2 EUR/MWh).

Põlevkiviõli osas on riskimaandamispositsioon järelejäänud 2023. aastaks 182,2 tuhat tonni (keskmise hinnaga 347,2 eurot tonn) ja 2024. aastaks 315,0 tuhat tonni (keskmise hinnaga 398,3 eurot tonn). Tööstusbensiini riskimaanduspositsioon oli 2023. aastaks kokku 29,0 tuhat tonni (keskmise hinnaga 485,2 eurot tonn) ja 2024. aastaks 49,7 tuhat tonni (keskmise hinnaga 567,6 eurot tonn).

Kontserni positsioon 2023. aasta CO2 saastekvootides on 3,6 miljonit tonni keskmise hinnaga 62,3 EUR/t (sisaldab tähtpäevatehinguid, investeeringutoetusena saadud tasuta lubatud heitmekvoote ja eelmiste perioodide kasutamata kvootide ülejääki). 2024. aastaks on CO2 saastekvoote 1,6 miljonit tonni keskmise hinnaga 33,1 EUR/t (koos tähtpäevatehingutega).

Eesti Energia 2023. aasta II kvartali vahearuanne ja esitlus investorile on leitavad Eesti Energia kodulehelt: https://www.energia.ee/et/ettevottest/investorile.

Sildid: Eesti Energiaenergeetikatulemused
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Enefit Green pani nurgakivi Baltikumi võimsamale taastuvenergia tootmisalale

Järgmine artikkel

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

Seotud artiklid

Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra
Ülevaade

Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

07/05/2025
Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de
Puidutööstus

LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

29/04/2025
Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay
Toetus

Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

25/04/2025
Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock
Energeetika

Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

24/04/2025
Järgmine artikkel
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek. Allikas: Skepast&Puhkim

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

Värske ajakiri number

TööstusEST mai 2025
TööstusEST märts 2025

Sisuturundus

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
Teknos FR Facade'i tulekindel värvisüsteem võimaldab kasutada puitmaterjali ehitistel, kus see senini polnud tuleohutuse tõttu võimalik. Foto: Teknos

Uus tulekindel värvisüsteem lubab kasutada puitu ehitustel, kus see seni polnud võimalik

28/10/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.